[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

ornung ornung Khk Mar Tor Ris/-ong/ Juu Koe Kad/-ong/ Hls Nõo, `ornung Kuu RId/-ong Jõh/ Mär Han Kod/-ong/ Plt Vil Puh, `orlong Lüg Jõh, g -i; n, g `ornungi Vai; ornu|k Kaa Mar Trm Hel, `ornu|k Han Krl, orno|k Kaa Tõs, `orno|k Khk Muh Juu Trv/-o|ḱ/, g -ki; `ornoo|ḱ g -gi KJn; `orno|p g -pi Phl; g `ornoogi Ote; p `hornunki Plv; seesü `ornoogin Kod, `ornoodin Trv, `hornokin Rõu, `hornogih Se korralik, hoolitsetud seisund, kord, korrasolek panima `laeva `ornungi VNg; kõik oma tüö pidäsiväd `orlongis Lüg; Tuba `olgu `õhtast `ornungis IisR; said sa rattad `ornokki Khk; Pidas eese puumaa igatepidi ornukis Kaa; laud on `ornoppis Phl; ei `oska `ornungi pidada majas Mär; töö oo `kordas - - ornokis Tõs; piäb selle aśja ornungisse panema Juu; tüeriistad on nüüd jälle ornongis Kad; kos sul `aega `ornongi pidädä Kod; temä peab kõvat `ornokki Trv; Pane omal puhas põll ette, säe ennäst ornungi Hls; Kas sa oled nüid siss ornungin Nõo; nimä `viinä es võta ja muidu `oĺliva `ornoogi (korda armastavad) mehe Ote; tu̬u̬ om `säärtse olõkiga, kes `hindä üle ei piäʔ `hornunki Plv; kaal rõ̭ngah, kes nii sais, väega `hornogih (hobusest) Se Vrd orning