[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit

ammune `ammu|ne g -se Lüg SaLä Rei Mär Hää Ris Kos JMd Koe KJn, `ampse Ans Aud Koe; `amne g `ampse, `amse Jäm Khk L(`ampne Lih); ammu|ne Khk PJg Tor Juu, g -se Juu, -tse M Nõo; ammu|nõ g -dsõ, -tsõ V(-ni Krl); pl el `ambseist Kuu ammu möödunud, kaugemast minevikust pärit, vanaaegne; kauaaegne Sie tüö (seebikeetmine) old näil `ambseist vanust `aiguest `selge Kuu; kie `ammust `asja akkab `miele tuletamma Lüg; see riid on `ammune asi juba Ans; `ammune meite einama; see oli juba ammu `ampsest Khk; `riivab `ampsest ajast selle tüdruguga Krj; nee oo `amsest juba; nee oo ammu `amsest aast sii oln Muh; `ampsest `aega pole änam ostnd Mar; `ampsest aast veel okid olemas, äks nendel ole ia; `Ampsel aal olid poistel pikad särgid, põlngi `püksa Han; need oo vanad `ampsed kaalud; nende maa peal olnd vesi`veske - - aga see kõik oo väga `ampsess jäänd Mih; mina juba `ampsõst ajast mere piäl käümätä Khn; saanad oo `ampsest kadun, `ampsest aast Aud; ega si nii `ammune vana ole Vän; Mardi talu ja nied augud olid `ampsest ajast Pee; ni̬i̬ om vana, ammutse ajada (ajad) Trv; taa um jo ammunõ jutt `amtsõst saaniʔ Plv; missä tedä inämb takah ajat, mis jo ammunõ vana asi; ammutsõst saani˽sai maśsinaga niidetüss Räp; võtaʔ no noid `asju kinni mis ommaʔ ammutsõss lännü jo arʔ; ammutsõst aost oĺl timä `plotnik Se Vrd ammugine, ammusine, ammuskinõ

kedra|vars kedra- Mar Var Trm Äks Plt SJn, Var KJn; `ketra- (`keträ-) RId JõeK
1. kedervars vanast olid kedrävarred; egä nändel põln okki egä kedägi, aenult see kedravaŕs, sellegä `tehti `lõnga `valmis ja siis `kooti mõrrad Var; enne `tehti kedravarrega `lõnga Tõs; kui jo okid olid, siis mõni `olle `ketran veel kedravarrega, et sellega sai lõng `pehmem Aud; `ketra varrega `tehtud kanepi `köisi JõeK; kedravaŕs tõmmati peo vahel `joosma ja siss `laśti `lahti SJn
2. pulk ree tagumise kodara küljes koormaköie kinnitamiseks kedravaŕs riil, kus köis tagant läbi pannasse, kui `koormad tehasse, tagumese kodara `järges, kaustast ja jalasest läbi, kedravarre pulk on nii pikk kui regi `kõrge on Mih
3. veski osa tal on kedravars all. kedravars all ja säl ots on siss muedugi si̬i̬ kivi. ja si̬i̬ aab teda `ümber Äks; `vesketel on kedrävarred KJn
Vrd kedrevars
ketrama `ketrama (`keträmä) Rid Khn Saa Hls MMg Äks Plt, kedrata (kedrätä) Muh L Kod VlPõ eL(`keträme, kedrä|de, -te M San, `ket́räme Krl; `ketramõ Har, kedradõ Krl; pr (ta) `ket́räss Võn); `keträmmä Kam Plv Räp; `ketramaie Lüg, `ketrömä Vai; da-inf kedradaʔ, kedrädäʔ V; `ketrada, `keträdä RId(`ketretä Lüg), `ketra VNg Vai; kedrama (kedrämä) Noa Iis Kod MMg KJn, da-inf kedrada S L hv Ris, ViK TaPõ Trm Pal Lai Plt, kedrata (kedrätä) Khk Krj Vll Mar Kul Han Var PJg Ris Amb JMd JJn Lai Pil; imps `ketre- R, kedre- Sa
1. kiust (vill, takk, lina, kanep) lõnga tegema mul `tarvis viel ulk `ketrata Hlj; sie oli ikke kova `ketraja, kie `naela linu `päävas `vällä `ketras, sie `andis ikke `ketra VNg; Novembris pidid õlema juo takkud `ketretud, sis sai akkada linadega `pihta Lüg; arilikkult `ketretasse `müöda `päiva ehk `õieti; tagurpitte `ketrama sie on `lõnga `kierama Jõh; `talve `keträväd `naised vokki; ei enämb nüid `keträdä, `massinad on ken `keträväd Vai; selle aa sees kut ma kuduja oli, pole änam vörgu`lönga kedretud Ans; `juhtus loomal (lambal) önnedus [öeldi]: vaada, tä kedras `matse pεε Khk; Linad ja takud on ammu kedratud Pöi; Sa kedrad nii ilusad `peened `lönga Rei; see oma kedrat löng Phl; sa pead pool ööd `istuma ja kedrama veel koa Noa; aga neĺläba `õhta sii ei kedrata iialgi Mar; me oleme isi kedrand, me ei lasnd vabrikus kedrata Kir; kui vokki kedrata, siis saab näpp linase ja takude `aegas märjasse `tehtud, `ville `aegas küll ei saa niisutatud Mih; Vanaeit `keträs `terve `kuõndla takku `õhtaga ää Khn; kui jo okid olid, siis mõni `olle `ketran veel kedravarrega, et sellega sai lõng `pehmem; `Pootsis mererahvas `ketrasid nuuriti `lõnga - - ja korrutasid `ketramise `moodi Aud; kis sis linu nokotab, neid ju ea kedrata Ris; teisel `aastal kedratud `villu `kuoti `jälle teisel `aastal HJn; ema ühe jalaga kedras, teisega kiigutas last Amb; lasime kaks leisikad linu kedrata JJn; lõemed siis kedrati vokiga Pai; `küündlabä, `vastlabä `õhta ka ei kedratud VMr; tüdrukud käisid kedramas ehal. `õhtate kedranuvad, kui muud tüöd ei old Sim; ärä nõnna kedrätä (`keträ), sis suava mädä kangas, ku piä keegon kedräten Kod; kudejed õlid õma kedratud MMg; otsa takud on alvad kedrata, aga laaś takud on iad kedrata Äks; vabrik kedrab peenikse lõnga, ise kedra jämedam Lai; kaks tütart old, kedranuvad voki ees Pil; parem`poole tuleb kedrata, vasakule `poole tuleb korutada SJn; temä om igävest jala är kedränu (jalad on ketramisega kangeks jäänud) Krk; mia kedrässi tü̬ü̬`marka. talu kedrässive, peremihe `viisive `mõisde Hel; külän ollu üits naśteraass, kes `kanga veed kedränu, ku ütel talul vee ärä ollu kedrätu, siss kutsutu `tõisi `tallu `keträmä Puh; ravikit es kedrätä, ravike topiti saena vahele Nõo; kapst`maarjapävä es tohiva naese kedrätä ei ummelda, muidu pilutedi `kapstalehe ärä Võn; voḱk kedräśs kui‿t́s vurrin San; ma `keträ voḱki Kan; miʔ `ketrssi Rõu; `paklit tokutõtass ja `villo ja linno iks kedrätäss Plv; üless `keträss, üless `metrass, lätt `otsa, lu̬u̬ muna = hummaĺ Vas
2. fig (vokivurinaga sarnanevat heli tekitama) Naarab nagu `keträb Kod; hujuu, mi̬i̬ś `keträp voḱiga ti̬i̬d piten (sõidab mootorrattaga) Har a. nurru lööma kaśs kedrab nii kenast Khk; Emased kassid nee kedrasid kenasti kui nad `kuskil olid Kaa; kass lü̬ü̬ `nurru vai `keträss San b. (öösorri häälitsusest) `keträjä lind on `metsäs, `keträs `jusku vokk Lüg; laisk kuĺl - - suve `õhtati se `ketrab Mär c. krooksuma konnad kedravad Jäm d. (seinakoi häälest) Vanaema ketrab lõnga Hls
3. fig mitte paigal püsima see va lammas kedrab sääl kööve `otsas; kis - - `kargab ühe töö kallalt teise kallale, selle `kohta `eetasse: mis sa kedrad ühest kuhast `teisse Khk; mis sa iki ütte`puhku `keträt, paigal ei kurda, ussest `väĺlä ja `sissi jälle Krk; minä ütsindä joosi, kedrässi `ümbre sigade Ran; mine maka paremb, ärä nii paĺlu `keträ Nõo; no kohes sina `ketrat nii oolõga (kiirest käigust); vurtvuńn kes `keträss põrmandut `mü̬ü̬dä Ote
4. fig palju või tühja rääkima, lobisema mis te kedrate seda juttu siin Jõh; mis sa `ketrad ja korrutad (lärmad) Kse; Keele`peksja `kohta `öeldaks: va oki `ketrab küla `mü̬ü̬da Hää; to‿m kõ̭ik Alma `keträmine, tütär ei kõnele mitte midägina Nõo; kiä `keträss vai vohkõrdass `ümbre ummi `tühje juttõga Urv; `ket́räss uma jutuga Krl; Kedraśs pääle tu̬u̬d ütte juttu, viländ jo˽sai Rõu
Vrd kehrama
kura|pidi vastupäeva oḱid `aetse kurapidi ümmer Saa; mis sa kurapidi `lõngu keerutad Trv; si̬i̬ om kurapidi ki̬i̬rt (keerutatud) Krk; Vokile tetäs kurapidi vindi ja käänetäs kurale poole kinni Nõo; mina ti̬i̬ alati kurapidi `kapla Võn; mõni raop kura `käega, kurapidi Kam Vrd kurapäidi, kurati|pidi, kuri|pidi

lämp1 lämp VNg Plt, g lämb|i Muh Vig Kse Tõs Tor, -a Hää, Saa KJn

1. lampjalg sellel nõnna lämbid jalad, ei ole nõgu Muh; päntjalg on `rohkem sõimusõna, aga lämp on `looduse asi, seda tuleb mõlemil (meestel ja naistel) ette Plt || (suurest jalast) Lämbad `öeldi ikki, kui suured laiad jalad `ollid; Korista oma lämbad i̬i̬st ära Hää Vrd lämp|jalg
2. voki tallalaud oki lämbäga sõkutse okid ümmer Saa

matsa|päev `matsa- Sa Muh (põhisõna sag lühenenud) madisepäev kui sa metsast töid puid `oue `matsabä, siis pidi ussid `oue `tooma Jäm; `matsabä on juba sügise `aega Ans; `matsabe `viidud köik asjad `niiti, okid ning taku argid Khk; kui `matsapääval vead küttepuid, [on suvel õu] `matsasi ehk `ussisi täis Mus; `matsabä oli se `kärmpse `toomine, emane inimene äi tohi `teise perese `menna, viid `kärmpsid; Matsabe oomiku paneb nońn esimise pesapalgi paika Kaa; Madis `viskab `matsapäe külma kivi allika, siis allika vesi akkab `jahtuma Pöi; `matsabe ussid pöörn teise külje; kui `matsabe tuul keskomingust puhub, siis saab kala Muh Vrd matse|päev

püst|vokk vokk, mille värten asub vokiratta kohal mei külas - - ei old püstvokkisi VNg; püstvokk - - tämä võttab vähämb `ruumi, tämäl ei õle `penki Jõh; Meil on `kahte `moodi okkisi, üks on pinkokk ja teine on püśtokk, püstokil on ratas all Pöi; okid oo püstoki ja see ärilik oki, püstoki oo uiem asi Aud; püstvokk, sellel on `värtel ülevel pial, ratta `kohtes Ris; Püstvokid oleva kah mõnel pu̬u̬l olnd KJn; püśtoki, ratass all ja pu̬u̬ĺ pääl Krk Vrd pist|vokk

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur