[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–30. vihik (a–osatama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

kehrama `kehra|ma, -da Nai Jõe, kehrata Mär Ha Kad; `kehrä|, - Kuu, kehrätä Juu
1. (lõnga) ketrama `kehräsin `langu, linasi ja takkusi ja Kuu; eit `kehras terve talve neile Mär; `veśkis `lõnga ei kehratud, `paĺlalt eiet `tehti HMd; kodus kehrati linad ää, `tehti niidiks Kei; mõned `kehravad ise pit́si `niiti; kehratud lõngad said `mõisa `viidud Hag; eks ma ole `kõiki `töösi ikke teind, kangast kudund ja kehrand; Kui seina sees tiksub, siis [öeldakse, et] maa alused kehravad Rap; vanaste naesed `kehräsid pooleni `ööni; `soetakse ää ja akatakse `kehrama [linu]; peremees `kiitis, et mul on `niuke naene, mis `kehrab ja koob ja iga `oasta `lapsi toob Juu; kui mõesast `toodi linu, akati kodo `kehrama; `kehramine `algas `õhta ja kehrati kuni `valgeni Kos; `eisted, nii löhiksed, et ei süńni kehrata Jür; sie `kehrab nii kieru lõnga; kehrasin teistele, omal jäi kehramata HJn; kui me kuivalt `kehrasimme, siis jääb karvaseks sie lõng, lõimet piab ikka niisutama KuuK; vanast `tuodi jo mõisast linad kehrata Kad || (kärmelt) liikuma Kui jalad `seisuvad siis suu `kehräb, kui jalad `kehräväd siis suu `seisub Kuu; minu jalad enam ei `kehra JõeK
2. fig häälitsusest Küll se nuor kass o vade `kange `kehrämä; üö `lepsäk (lind) `kehräb `nuoda parannust Kuu; kaśs `kehrab nirr, nurr, nagu vokk vuriseb Juu

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur