[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

nõgel nõgel M hajusalt T, nõgõl, -õĺ Võn San Kan(nõguĺ) Urv Rõu Plv Vas Räp Se(nõ̭-), nõkl Krl Har Lei(nõ̭-) Lut Kra, g nõgla

1. a. teravaotsaline vahend õmblemiseks, kinnitamiseks jne; ka ilunõel aa niit nõgla `perrä Trv; miul‿o `nõklu küll, `nõkle `puudust miul ei ole; kummutemis nõgel tuhkpeenik, tahiline, sellege kasugu `rihmu kummudets Krk; latsel - - nigu nõgla terävä `amba; tõene eläp ärä, ta ei ole mitte ütte naha `nõkla `võtnu, aga tõene varastab Ran; ta‿m nii `kooner, et tõesele ei täi `anda tina `nõklagi; vahel kirp `suskab ku nõglaga; `juusse `nõkluga `olli `kinni `pantu Nõo; `kaśka `nõgla oĺli esi, noil oĺli otsa kandelise, tõõńe nõgõl oĺl ümärgune Võn; jalg `naksi `pindõ ajama, no‿m nigu `nõklu täüs; tu̬u̬ säŕk om `õkva rät́sepä käest `tu̬u̬duʔ, tu̬u̬l om `õkva nõkl mant maha˽lõigat Har; kaśsi puja i̬i̬st andass suur nõgõl, siss `saasõ teräne kaśs Plv; [ta] oĺl iks terräv ku nõgõĺ, tu̬u̬ oĺl iks i̬i̬st`võt́ja ja plaani`ańdja Vas; põrmandust nõgla näḱk arʔ, olõ õi˽pümme Se; nõ̭glaga tšukaš́š kini kaalarät́i Lei; ravvanõ tsiga, `paklanõ hand = nõkl Lut || (nimetissõrmest) edemine sõŕm om nõkl tu̬u̬peräst, et timä om kikõ edemine nõgla kińni `võt́ja Har b. piirits, ui peenembit `võrke tetäss nõglage, puust nõgel paĺlalt ja auk sehen Trv

2. okas ku siil oma `nõklege pist, om veri perän Krk; raudkiiss om serände `väike kala - - nõglad vai ormussed sällä pääl Ran; kuuse nõgel om jala `sisse lännu; karuuhak om terävä `nõkluga, täl om pikembä nõgla ku kikerpillil; kadajass ei `aagina `nõklu küĺlest ärä Nõo; `U̬u̬nit ehitedi kõegist puist, kos enne nõgla küĺlen oĺliva Rõn; pedäje nõgla omma pikembä ku kuusõ nõglaʔ Har; siilil ummaʔ kalõʔ nõglaʔ, lätt ku kukkõlõss õnnõ Rõu; `haukaküüdsel umma˽nõgla˽küleh, tu̬u̬d saa ai˽`peiu võttaʔ Vas; noorõmp poig, taa om sul nigu ah́v, pedäjä `nõkla pite ka lätt ülest Se

3. astel, pistmissuised (ka mao keelest) nu kate keelega inimese om kõege vastikumba, nigu kate nõglaga ussi Ran; ku mihiläne pand, siss jääss nõkl naha `sisse, no‿m ta esi˽ka läbi rõibõʔ; kihulanõ tu pikä nõgla aja naha `sisse, siss `tõmbass verd täüs Har; rästik nõglaga `tsuskass Rõu; nõgõl om `meh́tsel `perseh Räp; huśs `tsuskass, täl om nõ̭gõl Se

Vrd nõel

4. väike haug purika nõgel Ran