[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 1 artikkel
nõel nõel g nõela Pöi Muh L K IPõ, `nõela Hlj Jõh; nõõl g nõõla Saa Kõp Vil Trv; nööl g nööla Sa(n nöel SaLä; g nöila) Hi; nuel g `nuela Jõe(noel) VNg
1. a. teravaotsaline vahend õmblemiseks, torkamiseks, kinnitamiseks jne; ka ilunõel `piigid - - `piened kui `noela `otsad Jõe; [juukse] lettid `pandi siis `nueladega ikke `kinni VNg; miest`rahvadel õlid `lipsu `nõelad `lipsu `külles Jõh; kaapsu möistatus, et neid lappisid pole nöölaga pistetud üheteise `pεεle Jäm; ma‿p nää `niiti nööla taha aeda Khk; nöölaga said päti tallad ömmeldud Kär; Käed surevad magades ää, omiku naagu `nõelu täis Pöi; suure nõelaga nõeluti `taksed särgid ää Muh; tõmmati nõeldega nii kokko, et oli korrolene (särgist) Mar; `juuste nõelad kukkusid `joostes `väĺla Mär; Poisil olid nõela otsast tuln riided selgas (uhiuued) Han; `pasla nõel oo `seoke tahalene Mih; Võta nõelaga pjõnd mio `peiläst `vällä Khn; põrnaarstid on olnd, kes nõelaga on `torkind põrna `sisse Vän; mia ei taha neid vaimetud `nõõle Saa; ennemuśte nõel isi oli koa jämedam ja pea oli suurem Juu; nagu nõelte pial (kärsitust) Amb; minu ema oli suur pit́si iegeldaea, eks tal old nõelad, millega ta iegeldas; sia arjassega küll sai läbi `aetud, sie oli nõela asemel VMr; Terane kui nõel Trm; aja niit nõela järele KJn; kui arjus sia `karvu sai, `andis sulle nõõla, riie `müiti iki raha i̬i̬st Vil b. piirits puu nõelaga tihakse kala `võrku Ann; kot́i`kanga nõel Pai; nõelaga `tehti `niisa, `võrku Pee; kot́i kudumese nõel Sim
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|