[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

jatk jatk g jatku Var Tõs Khn PJg Saa Trm Kod KJn, g `jatku Kuu Hlj, jatko Mar; n `jatko Vai; jakk g jaku Vän Hää Saa MMg Äks Ksi VlPõ eL(g jako VId, p d́akku Lei)
1. lisa, pikendus a.  jätk; kulunu asemele pandav uus tükk Jumala jatk on `suuremb kui and Kuu; see ea küll selle juto jatkoks Mar; Lambi tah́t lühüke, panõ jatk `otsa Khn; siis `pantse [venel] toho kuar, piäb metsäss `vaĺtsama, sellel `jatku ei õle Kod; rooma jaku tetti kanepidest; vana vikadi suladide kokku, säält tetti `kirve jakk Krk; [veskil] siivad `panti päävõlli otsa `küĺge, enne kaits siiva jakku võlli otsast läbi, jakude `küĺge siivad; [adraninale] `pańti jakku kah, `oĺli alumane mõhn ärä kulunu, es saa jakku `panna, siss `pańti `vastne nõna Ran; paĺgi jakk Rõn; kabõl om jakk jaku takah Se || fig lei jutul jaku `sisse (katkestas jutu) Har b.  endisaegne naistesärgi takusest riidest alaosa naesed kańnid jatkuga `säŕka Kod; `paklasest lõngast oli jakuda Trv; amme jakk; `pakline jakk, linane piht; jakuge ame Krk; neli küünärd `anti `amme jaoss `pihta, neli küüńärd `anti jakku Puh; kui `risti `rõivast ütest `pańti jakk, sõ̭ss `pańti iks ette ummõluss, et muido nii halb maadaʔ; inämbest iks `pańti pikudõ jakk Kan; [särgi] keha tetti hammõ `rõivast, jakk `pańti palajõ `rõivast Har; särgi jatkul(e) särgiväel(e) jäänud nõnnagu `porken särgi jatkule; tüdrik õli särgi jatkul Kod Vrd jakus c.  pookoks õõnap̀u jakk KJn; üte ossa `küĺge pandass magusa `uibu jakk, ja tõese ossa `küĺge pannass `apna `uibu jakk Nõo; mõ̭ni võtt jo sügüselt `uibujakkõ, nu̬u̬ hoietasõ `keĺdrin Har; ku̬u̬ `uibolõ panõt jaku `küĺge, sis ei olõ mõts`uibo Räp d.  lisa, pikendus (mille lisamine teeb toidu, joogi jne jagusamaks) `Lainu leib on `kerraks suhu `panna, oma `tienitud jatk `juuress; Hobuse `nonnisi `pandi vanal ajal sia `süömise `hulka `tuhlie `jatkuks Kuu; piänikene agan jäe leeväjätkuss Kod; esigi juuress pannas kartul`putru, ütelts jahu jakuss; talu kottel tetti rokka suvel piimä jakuss Krk; Kõva suul söögi jakk Nõo; akan om armass leevä jakk, vesi om piḱk piimä jakk Kam; `kartul om üits suur viĺla jakk Ote; Nisu `kliie oĺliʔ, mõ̭ni pańd karaśki `sisse jahulõ jakus Urv; pini olõvat leeväjakk, kaśs piimä jakk Se; tutu-lutu! tuhk tubagu jakk, akań leebä jakk, sõkõĺ `suurma jakk Lut
2. a. liikumist võimaldav ühenduskoht, liiges (näit pahkluu, ranne, sõrmenukk jne) sõrme jakud Äks; jalg `oĺli `liikmest ärä lännu, vai jakust; käe säĺg om siin pääl, sõrme końdist jakuni; kos [sõrme] kondi kokku käevä, nu̬u̬ om jaku kotusse Ran; jakku tagasi `murdma (nihestatud liigest paigaldama) Nõo; Varba jakk Võn; jakke `sisse lü̬ü̬ kidsi Ote; jala jakk (pahkluu) Krl; `leie küünärpesä `kat́skiss ja käe jakust `vällä. `tuhtre kääńd siss käe jakust tagasi; jalalihe jaku końdiʔ (murdeomasem luu) tanhsa·man omma jalalihe pääl; mul om tanh puusa jaku sisen `haigõ Har; põlvõ jakk; hõrgatsimmi jakk – kabja ja `väikeste `sõrgu vahel Rõu; sul um käsi ola jakust ärä˽jõmmõldunnuʔ Plv; labajala jakk ~ końt (pahkluu); kidsi om käe sisen, jakk rogisess Räp; jaku kottalõ lü̬ü̬ elläi – tu elläi om sääne kui hiuss, `paistõdass üless käsi Se b.  (sõrme, selgroo jne) lüli seĺjäluu on jatkudess kokko pandud; seĺjäluu jatkud Kod; sellä jaku tunda puha Hls; sälgruu jakuʔ Kan; päkäjakk (pöidla esimene lüli); mul om ka sõŕm üte jaku osa lühemb, see sõrmõ jaku kaksaśs lina`jauhmise maśsin mahaʔ. nõ̭navahõjakk (s.t nina selg) om nii halusass lännüʔ et ei saa nõ̭na toristaʔ Har || (keskmise) sõrme lüli(d) pikkusmõõduna Vanaśt mõõdõte sukasi̬i̬rt sõrmõ jakkaga, sõrmõ jakko kut́siva kukõrusõs Räp; kuustõisskümme jakku saa künnärpää Lut c.  (keti)lüli Ket́t on jaku kaupa kokku pantu Nõo; keti jakk taht parandõdaʔ Kan d.  (kõrrelise) sõlm; sõlmevahe (hv) õter `este kasvab jatkun ja lülin. tämäl one nagu jatkud Kod; kui sa nu̬u̬ anuma`mõskmise osja `pääle jüri`päivä korjassit, siss lähvä jakust `väĺlä Nõo; ku [vili] tõist jakku aa, ja pääd nakass `vällä `aama, siss om püt́skun Ote; rüäl om jo mitu jakku. jaku mant aja `vällä lehe Se; jumalannõʔ `kaśvi ärʔ perämädseni jakuni; edimädseni jakuni oĺl orass, viiedä jaku man pää Lut || fig (jutu sisukusest, tuumakusest) ei ole jutul jakku ega sõnal `sõlme, muud ku `lärtäss pähle Krk; keŕgätsi sõnal ei ole `sõlme ega jutul jakku Ran; kui sõ̭nal ei olõʔ jakko vai `sõlmõ, sõ̭ss ei saaʔ arvõndaʔ Se || Oma `jatkust tagasi ei `anna Kuu
3. a. (piiratud) osa, jagu, hulk; järk Pöia jakk, iga jaku `sisse käib kaks kodarast SJn; Vana taredel olli `kamrejaku ette `ü̬ü̬ruse läve ala kivedest väha `kõrgemp jakk tett, si̬i̬ õigati `muĺdres Hls; `kõrgep jakk kirigun om `altar; ega [loomamagu] periss silev ei‿joole. songa om tal ja jaku Krk; (ta) tõi üte jaku `saia kah; Jakke kaupa panti rasu [tünni] ja jälle vajotedi Nõo; rõuk tet́ti jaku `kaupa. noid jakkõ päält es näe, kui talvõl [põhku] `võtset, siss sait aru, kos jaku vahe Kam; `võetas linnu näpuga `kolkma kõrvalt siĺmnäölt kõrraga ni˽paĺlu, et katõst jakust kokku tetäʔ parass kapl `tsu̬u̬gõ `perrä aiaʔ; võta˽sa˽mullõ lina jakkõ, ma˽tii tsuua kabluss; Hainamaa jakk Har; pövvä jakk; kos [rattapöial] viis jakku, tol om muidogi egä jaku pääl pulk Räp; katõjakuga tarõ: edejakk, tagajakk; ar `neihhi jakka (tubadesse) `lasku‿iʔ Se || esimine jakk teri oĺlid `jämmed, ni̬i̬d `pańti `si̬i̬mles, teine jakk `pańti oma söögis Saa; igä talu kari käis isi jakkus; igä soŕt oĺli isi jakkus. nisu isi, kaarad isi Kõp; `mitmadõ jakku ta maśsin terä˽soŕt? Har || kateld jakuld `panti `röäda [parsile] Trv; obese katelt jakult ehen, üits aisun, tõine `ti̬i̬slen Krk; mõnel `oĺli jälle trihisit `paĺlu, mõne viielt jakult trihi `pantu Nõo; katõlt jakult (kahes reas pead vastakuti) `maat́i Se || kangakäärimisel] jakk om neländik `saina, üt́s tulbavaheʔ; sainah om neĺli jakku, a noid õks õi `loetaʔ, `loetas `sainu Se b.  (ebamäärane) osa, jagu, hulk mõni jakk sedäsi kõneleve; mõni jakk `latsi ei `kakle, nosiv pähle iĺläksi Krk c.  teat (piiratud) aeg, periood, ajavahemik mina üks jakk `aega `oĺlin `lossis `aknid, `uksi ja põrandid pesemas SJn; ma põle sui jakus kõdägi teend Vil; vana `oĺli `kolme jakku kohtumiis ja vallavanem; ammatimehi üitsjakk `aiga roonut `ti̬i̬ńme es `võete Pst; ta olli kevädise jakuge [leeris]; selle jakuge (sel korral), ku ma kive `koŕgamen olli, löüsi selle kivi; üte jaku `aiga olli sääl, mitu nädält; mea‿s `peĺgä ütte jakku (üksvahe, kord) mitti Krk
4. sort, liik, tõug üit́s jakk kanu õigati kuĺukana, pää olli punase ja kaal paĺlas, nagu esäse kuĺu Hls; üit́s jakk om madale silmä. `väege pilukil ni̬i̬ silmä; osja kasvav vi̬i̬ pääl, lohun. tõine jakk kasvav palu pääl; mõni jakk [sigu] siginev `äste Krk
5. piisavus, jaguvus; tulu, kasu, kordaminek, edu ku sa üle läve annat, siss annat tulu ja jaku ärä; et leväl `rohkep jakku oless, siss jäet aganit teräde sekkä Krk; viĺlä tegemise `aigu om tuulispää `kõńman. võtap viĺlä jaku ärä Puh; täl es ole midägi jakku – katte ku vesi sõglast Nõo; ku jummaĺ jakku pääle˽pand, sõ̭s iks jakkuss tinavu röist Krl; Es taal rahal jakku olõ õiʔ Rõu; Ku˽terveh leevä pät́s alostõti ja ed́imäne käärd lõõgate, sõ̭ss tet́te lõõgatolõ leeväle riśt pääle, et leeväl jakko olõsseʔ Räp; inne pääva minengot leib piät är alostamma, mud́u olõ õi leeväl jakko; elol om ku jako alt ar `võtnuʔ, kuna üt́s hädä, kuna tõõńõ hädä Se || õnnistus olõ‿i·ʔ jumala jakku taah taloh kaʔ Lut || täl ei ole jakku (s.t ta on vaene) Nõo || (tervitus sõnades, eriti soov sööjale) `Jatku `toidule Kuu; mõni `ütleb [sööjatele] `jatku jumalaviĺjäle Kod; jakku `võile Ksi; `Jõudu-jakku, langa lahe˛ess, sõlmõ sile˛ess, vidü koess (öeldi kangavedajale) Urv; jutulõ jakku Krl; mõ̭ni `ütless et: jakku jummaĺ, tõõnõ `ütless `vasta et: jakku vaia, a inämbüsi üldäss iks: `sü̬ü̬jille jakku Rõu; [sööjatele] ääd d́akku Lei; jatku leival(e) ~ leiba jätku soovima, sööjaid tervitama `Jatku leväle Khn; jakku leival Kõp; andass leväl jakku: tere ja jakka `leibä Krk; jakku leeväle ~ hum jakku ammastele Kam; ku `johtusit söögi ajal, siss `andsõt jakku `leibä San; Ku `sü̬ü̬mise `aigo `tarrõ tuĺl, sõ̭ss üteĺ: tere jakko leeväle; `võ̭õ̭ralõ üteĺde `vasta: jummaleh jakko vaja Räp
jatku|kangas takune labane kangas, millest tehti naistesärgi alumine osa, jätk `keskmised takud õlid lõemess ja õtstakuss kudejed. saed jatkukangass; jatku`kangass teed särgi saba Kod; jaku kangass taht kudade Krk; jakukangass om ülevän Nõo Vrd jatkurõivas, jätkukangas
jätk jätk g jätk|u (-o) eP; `jätk(u) g `jätk|u (-o) Hlj VNg Lüg Jõh IisR; `jätk|ö (-o) Vai; jäkk g jäku Vän KJn SJn Krk Lut
1. lisa; pikendus a. see, millega jätkatakse või pikendatakse; kulunu asemele pandav uus tükk `ennevanast `pieti ikke `jätkuga `sieligud VNg; `jätkuga sukkad. `onvad `sääred kõvad. tehässe `uuved lavad (labad) Lüg; Kala·nski jätk (elamu alumiste palkide jätkamisviis); Kalasaba jätk (palgiseotis) Jõh; `mastil on nied `jätköd ka viel – `stengid Vai; kasujätkud (patsidesse pandud valejuuksed) Käi; mine too `mulle köie `jätku Mär; sul ju nii lühike ümrik, pane kohe mitu `jätku alla Ris; `jätkasin ohelikule jätku `otsa Kad; nagu jutu jätkust ööldud Trm; Lamab kui rooma jätk Pal || fig prillid `eetasse silmale jätkuks olad Khk; Kui keegi teisele midagi kätte ulatab, siis oli teine talle jalajätkuks, ehk ka käe jätkuks Mär b. endisaegse naistesärgi takusest riidest alaosa piht oli linane ja altpoolt oli takune, se oli se jätkuga säŕk Tür; aan pihale vi̬i̬l jätku `alla, siis `ongi säŕk `vaĺmis Lai; särgi jätk tuli `alla ajada, piht `tehti peeniksest `riidest ja jätk `tehti jämedast `riidest Pil; särgi jätkul särgiväel juba ommogo vara võt́t särgi jätkul `einä ajada Kod; siis vata tuleb nii soe et kõńnite kõik särgi jätkul Lai Vrd jakus c. lisand, mis teeb toidu, joogi jne jagusamaks `kartulid on `leiväle `jätkost Lüg; ma pani `villadele omast kääst `jätku `juuregid veel; pahnast saab eina `jätku Khk; vesi pikkä piimä `jätku, aganas oo lebä `jätku; piimäle `pańdi ike vett jätkus `juure, kui eenamaale `mińdi Vig; aganad ikke leevä jätk, umalad õlle jätk Juu; tie `kuaki, siis sie on jälle leiva jätk VJg; vesi viina jätk ja vesi piima jätk Trm
2. a. liikumist võimaldav ühenduskoht, liiges sõrme `liikmede jätkod Kul; kaela końt `kat́ki, jätkust `lahti Lai || fig (kangekaelsest või tugeva tahtejõuga inimesest) ajab oma `õigust taga, ei `anna `jätkost järele; `enne ei `anna järele, `jätkost järele kui piab `saama `tehtod Lüg; Teeb tööd, kas jätkust lahti (väga palju, kõvasti) Ris; mõni inime on, ta järele ei anna, kas jätkust `lahti kohe Juu b. (sõrme, selgroo jne) lüli Kõmp on `peidla jätk, kõmbaga mõõdeti ka Hää c. (kõrrelise) sõlm; hv sõlmevahe vilja jätkud on `valmis kasund juba – akab pεεd tegema Khk; Roog (pilliroog) on `neukstest `jätkudest koos, `sõlmedega `kinni Han || fig (jutu sisukusest, tuumakusest) ei ole jutul jäkku egä sõnal `sõlme Krk
3. (piiratud) osa, jagu, hulk; järk sie köüs one `mitmest `jätkust kogu `pandu VNg; maja `õtsa tegin `jätko Lüg; siis ehitasid `senna [majale] `jätku `otsa Amb; köied on `mitme `jätkulised, mitu `jätku pannakse otsastikku JMd
4. piisavus, jagusus; tulu, kasu, edu ta teeb oma tööd ka, aga äi temal sest `jätku äi ole Emm; ju ses jätku pärast `pandi [aganaid leiva sisse] Muh; [kratt] tõi `viĺla, pani jätku piale Nis; jumal annab `talle tulu ja `jätku VJg
5. (tervitus, soov sööjale või töötegijale, vastus sellele soovile) Jätku ~ jätkaku jumal rooga (vastus) Jätk on hea ~ jätku tarvis Jõe; `jätku `villa `niitajalle; [pesupesijale öeldi] Jätku valgele Jõh; `jätku toidule Khk; Tere ja jätku Krj; mõni teeb `jälle `naĺla ja `ütleb: tere `jatko tööle Mar; leba `jätku Kse; jätk `leiba Mih; jumal pangu leival `jätku peal Ris; jätku leivale üld, jätku leiba spor, üld (sagedamini Eesti idaosas, ?vanem); jätku (leivale ~ leiba) andma jätku soovima, sööjaid tervitama tere `jätku `leiba ~ leivale (vastus) tere, `jätku tarvis; mõni ulakas `ütleb: `kelle täkk sie läks teiba Lüg; kui sööma ajal `teisse `kohta minnasse, siis `antasse `jätku: `jätku levale Khk; Jätku leivale (vastus) Jätku taevast Phl; `jätko `antasse ikke leiväle, egä sa sia`viisi tuppa ei lähe Mar; `jätku jummal teie leivale Kos; Jätku teie leivale ~ hum Täkud teie reial (vastus) Jätku tarvis ~ hum Täkud tallis Jür; `jätku leivale (vastus) jumal `jätku Kad; `jätku jumal `leiba (vastus) `jätku tarvis ~ `jätku taeva isale Trm
Vrd jatk
jätku|kangas takune labane kangas, millest tehti naistesärgi alumine osa. Naistesärk on kolmest kangast: „pihakangas“, „käiksekangas“ ja „jätkukangas“MMg Vrd jatkukangas

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur