jatkjatk g jatkuVarTõsKhnPJgSaaTrmKodKJn, g `jatkuKuuHlj, jatkoMar; n `jatkoVai; jakk g jakuVänHääSaaMMgÄksKsiVlPõeL(g jakoVId, p d́akkuLei) 1. lisa, pikendus a. jätk; kulunu asemele pandav uus tükk Jumala jatk on `suuremb kui andKuu; see ea küll selle juto jatkoksMar; Lambi tah́t lühüke, panõ jatk `otsaKhn; siis `pantse [venel] toho kuar, piäb metsäss `vaĺtsama, sellel `jatku ei õleKod; rooma jaku tetti kanepidest; vana vikadi suladide kokku, säält tetti `kirve jakkKrk; [veskil] siivad `panti päävõlli otsa `küĺge, enne kaits siiva jakku võlli otsast läbi, jakude `küĺge siivad; [adraninale] `pańti jakku kah, `oĺli alumane mõhn ärä kulunu, es saa jakku `panna, siss `pańti `vastne nõnaRan; paĺgi jakkRõn; kabõl om jakk jaku takahSe || figlei jutul jaku `sisse (katkestas jutu) Harb. endisaegne naistesärgi takusest riidest alaosa naesed kańnid jatkuga `säŕkaKod; `paklasest lõngast oli jakudaTrv; amme jakk; `pakline jakk, linane piht; jakuge ameKrk; neli küünärd `anti `amme jaoss `pihta, neli küüńärd `anti jakkuPuh; kui `risti `rõivast ütest `pańti jakk, sõ̭ss `pańti iks ette ummõluss, et muido nii halb maadaʔ; inämbest iks `pańti pikudõ jakkKan; [särgi] keha tetti hammõ `rõivast, jakk `pańti palajõ `rõivastHar; särgi jatkul(e)särgiväel(e) jäänud nõnnagu `porken särgi jatkule; tüdrik õli särgi jatkulKodVrdjakusc. pookoks õõnap̀u jakkKJn; üte ossa `küĺge pandass magusa `uibu jakk, ja tõese ossa `küĺge pannass `apna `uibu jakkNõo; mõ̭ni võtt jo sügüselt `uibujakkõ, nu̬u̬ hoietasõ `keĺdrinHar; ku̬u̬ `uibolõ panõt jaku `küĺge, sis ei olõ mõts`uiboRäpd. lisa, pikendus (mille lisamine teeb toidu, joogi jne jagusamaks) `Lainu leib on `kerraks suhu `panna, oma `tienitud jatk `juuress; Hobuse `nonnisi `pandi vanal ajal sia `süömise `hulka `tuhlie `jatkuksKuu; piänikene agan jäe leeväjätkussKod; esigi juuress pannas kartul`putru, ütelts jahu jakuss; talu kottel tetti rokka suvel piimä jakussKrk; Kõva suul söögi jakkNõo; akan om armass leevä jakk, vesi om piḱk piimä jakkKam; `kartul om üits suur viĺla jakkOte; Nisu `kliie oĺliʔ, mõ̭ni pańd karaśki `sisse jahulõ jakusUrv; pini olõvat leeväjakk, kaśs piimä jakkSe; tutu-lutu! tuhk tubagu jakk, akań leebä jakk, sõkõĺ `suurma jakkLut 2. a. liikumist võimaldav ühenduskoht, liiges (näit pahkluu, ranne, sõrmenukk jne) sõrme jakudÄks; jalg `oĺli `liikmest ärä lännu, vai jakust; käe säĺg om siin pääl, sõrme końdist jakuni; kos [sõrme] kondi kokku käevä, nu̬u̬ om jaku kotusseRan; jakku tagasi `murdma (nihestatud liigest paigaldama) Nõo; Varba jakkVõn; jakke `sisse lü̬ü̬ kidsiOte; jala jakk (pahkluu) Krl; `leie küünärpesä `kat́skiss ja käe jakust `vällä. `tuhtre kääńd siss käe jakust tagasi; jalalihe jaku końdiʔ (murdeomasem luu) tanhsa·man omma jalalihe pääl; mul om tanh puusa jaku sisen `haigõHar; põlvõ jakk; hõrgatsimmi jakk – kabja ja `väikeste `sõrgu vahelRõu; sul um käsi ola jakust ärä˽jõmmõldunnuʔPlv; labajala jakk ~ końt (pahkluu); kidsi om käe sisen, jakk rogisessRäp; jaku kottalõ lü̬ü̬ elläi – tu elläi om sääne kui hiuss, `paistõdass üless käsiSeb. (sõrme, selgroo jne) lüli seĺjäluu on jatkudess kokko pandud; seĺjäluu jatkudKod; sellä jaku tunda puhaHls; sälgruu jakuʔKan; päkäjakk (pöidla esimene lüli); mul om ka sõŕm üte jaku osa lühemb, see sõrmõ jaku kaksaśs lina`jauhmise maśsin mahaʔ. nõ̭navahõjakk (s.t nina selg) om nii halusass lännüʔ et ei saa nõ̭na toristaʔHar || (keskmise) sõrme lüli(d) pikkusmõõduna Vanaśt mõõdõte sukasi̬i̬rt sõrmõ jakkaga, sõrmõ jakko kut́siva kukõrusõsRäp; kuustõisskümme jakku saa künnärpääLutc. (keti)lüli Ket́t on jaku kaupa kokku pantuNõo; keti jakk taht parandõdaʔKand. (kõrrelise) sõlm; sõlmevahe (hv)õter `este kasvab jatkun ja lülin. tämäl one nagu jatkudKod; kui sa nu̬u̬ anuma`mõskmise osja `pääle jüri`päivä korjassit, siss lähvä jakust `väĺläNõo; ku [vili] tõist jakku aa, ja pääd nakass `vällä `aama, siss om püt́skunOte; rüäl om jo mitu jakku. jaku mant aja `vällä leheSe; jumalannõʔ `kaśvi ärʔ perämädseni jakuni; edimädseni jakuni oĺl orass, viiedä jaku man pääLut || fig(jutu sisukusest, tuumakusest) ei ole jutul jakku ega sõnal `sõlme, muud ku `lärtäss pähleKrk; keŕgätsi sõnal ei ole `sõlme ega jutul jakkuRan; kui sõ̭nal ei olõʔ jakko vai `sõlmõ, sõ̭ss ei saaʔ arvõndaʔ Se || Oma `jatkust tagasi ei `anna Kuu 3. a. (piiratud) osa, jagu, hulk; järk Pöia jakk, iga jaku `sisse käib kaks kodarastSJn; Vana taredel olli `kamrejaku ette `ü̬ü̬ruse läve ala kivedest väha `kõrgemp jakk tett, si̬i̬ õigati `muĺdresHls; `kõrgep jakk kirigun om `altar; ega [loomamagu] periss silev ei‿joole. songa om tal ja jakuKrk; (ta) tõi üte jaku `saia kah; Jakke kaupa panti rasu [tünni] ja jälle vajotediNõo; rõuk tet́ti jaku `kaupa. noid jakkõ päält es näe, kui talvõl [põhku] `võtset, siss sait aru, kos jaku vaheKam; `võetas linnu näpuga `kolkma kõrvalt siĺmnäölt kõrraga ni˽paĺlu, et katõst jakust kokku tetäʔ parass kapl `tsu̬u̬gõ `perrä aiaʔ; võta˽sa˽mullõ lina jakkõ, ma˽tii tsuua kabluss; Hainamaa jakkHar; pövvä jakk; kos [rattapöial] viis jakku, tol om muidogi egä jaku pääl pulkRäp; katõjakuga tarõ: edejakk, tagajakk; ar `neihhi jakka (tubadesse) `lasku‿iʔSe || esimine jakk teri oĺlid `jämmed, ni̬i̬d `pańti `si̬i̬mles, teine jakk `pańti oma söögisSaa; igä talu kari käis isi jakkus; igä soŕt oĺli isi jakkus. nisu isi, kaarad isiKõp; `mitmadõ jakku ta maśsin terä˽soŕt?Har || kateld jakuld `panti `röäda [parsile] Trv; obese katelt jakult ehen, üits aisun, tõine `ti̬i̬slenKrk; mõnel `oĺli jälle trihisit `paĺlu, mõne viielt jakult trihi `pantuNõo; katõlt jakult (kahes reas pead vastakuti) `maat́iSe || kangakäärimisel] jakk om neländik `saina, üt́s tulbavaheʔ; sainah om neĺli jakku, a noid õks õi `loetaʔ, `loetas `sainuSeb. (ebamäärane) osa, jagu, hulk mõni jakk sedäsi kõneleve; mõni jakk `latsi ei `kakle, nosiv pähle iĺläksiKrkc. teat (piiratud) aeg, periood, ajavahemik mina üks jakk `aega `oĺlin `lossis `aknid, `uksi ja põrandid pesemasSJn; ma põle sui jakus kõdägi teendVil; vana `oĺli `kolme jakku kohtumiis ja vallavanem; ammatimehi üitsjakk `aiga roonut `ti̬i̬ńme es `võetePst; ta olli kevädise jakuge [leeris]; selle jakuge (sel korral), ku ma kive `koŕgamen olli, löüsi selle kivi; üte jaku `aiga olli sääl, mitu nädält; mea‿s `peĺgä ütte jakku (üksvahe, kord) mittiKrk 4. sort, liik, tõug üit́s jakk kanu õigati kuĺukana, pää olli punase ja kaal paĺlas, nagu esäse kuĺuHls; üit́s jakk om madale silmä. `väege pilukil ni̬i̬ silmä; osja kasvav vi̬i̬ pääl, lohun. tõine jakk kasvav palu pääl; mõni jakk [sigu] siginev `ästeKrk 5. piisavus, jaguvus; tulu, kasu, kordaminek, edu ku sa üle läve annat, siss annat tulu ja jaku ärä; et leväl `rohkep jakku oless, siss jäet aganit teräde sekkäKrk; viĺlä tegemise `aigu om tuulispää `kõńman. võtap viĺlä jaku äräPuh; täl es ole midägi jakku – katte ku vesi sõglastNõo; ku jummaĺ jakku pääle˽pand, sõ̭s iks jakkuss tinavu röistKrl; Es taal rahal jakku olõ õiʔRõu; Ku˽terveh leevä pät́s alostõti ja ed́imäne käärd lõõgate, sõ̭ss tet́te lõõgatolõ leeväle riśt pääle, et leeväl jakko olõsseʔRäp; inne pääva minengot leib piät är alostamma, mud́u olõ õi leeväl jakko; elol om ku jako alt ar `võtnuʔ, kuna üt́s hädä, kuna tõõńõ hädäSe || õnnistus olõ‿i·ʔ jumala jakku taah taloh kaʔLut || täl ei ole jakku (s.t ta on vaene) Nõo || (tervitus sõnades, eriti soov sööjale) `Jatku `toiduleKuu; mõni `ütleb [sööjatele] `jatku jumalaviĺjäleKod; jakku `võileKsi; `Jõudu-jakku, langa lahe˛ess, sõlmõ sile˛ess, vidü koess (öeldi kangavedajale) Urv; jutulõ jakkuKrl; mõ̭ni `ütless et: jakku jummaĺ, tõõnõ `ütless `vasta et: jakku vaia, a inämbüsi üldäss iks: `sü̬ü̬jille jakkuRõu; [sööjatele] ääd d́akkuLei; jatku leival(e) ~ leiba jätku soovima, sööjaid tervitama `Jatku leväleKhn; jakku leivalKõp; andass leväl jakku: tere ja jakka `leibäKrk; jakku leeväle ~ humjakku ammasteleKam; ku `johtusit söögi ajal, siss `andsõt jakku `leibäSan; Ku `sü̬ü̬mise `aigo `tarrõ tuĺl, sõ̭ss üteĺ: tere jakko leeväle; `võ̭õ̭ralõ üteĺde `vasta: jummaleh jakko vajaRäp