[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

maage1 maage IisK Ksi, g `maake Amb/-oa-/ Koe VJg Äks Lai Plt KJn; `maage g `maake Kuu Lüg IisR; muage g `muake JMd Kad VJg; n, g maage VNg/`m-/ Iis Trm(-oa-) Lai, muage Kod; maage- Jür KuuK Sim maakevesi Kaik soo `augud on `metsäs - - `maaget täüs, et punavad kohe Kuu; jões `maage `korjab kivede `külge ja tieb libedast Lüg; `Einam tüma igalt puolt, `astud `piale‿s mulinal ajab `maaget ülesse IisR; nisukesed maage `karva teised (põdrad) KuuK; `muakega `värvisid naised `eńdile `musti sielikuid; muage süeb jalad `kat́ki, kui kaua sies `olla JMd; `seisva vie `piale lüeb `muake kord `piale, nisuke ull kollane ja sinakas Kad; muage - - `niske punane kõrd vede piäl, nagu ruasse, `sinna pane linad likku, siis rikub kiudu ärä Kod; kost si maage tuleb, ikke maa sehest Äks; kus einamal maaget palju, sial jalad `auduvad ära Ksi; maage sööb jalad ära eina ajal, paks nagu väŕv akkab `jalgade `külge Lai; `seisval veel on maage pial, rohelene maage Plt Vrd maagates, maak1

*maage2 maagõ Võn Urv, g maagõ, `maakõ Plv maagelõng; maagelõngast kaunistus kadrike, vereväst maagõst koräti käüsse perile `sisse Võn; linikele oĺl maagõʔ `otsa koet; hammõl oĺlivaʔ ola pääl olalat́iʔ, olalat́te pääl oĺlivaʔ kiŕäʔ, hulbaʔ ja maagõʔ, `sisse koet Plv || (punasest värvist) ega tu̬u̬ är es lääʔ kohegi, maagõ verrev Urv Vrd maak2

naagel `naag|el g -li Mus Pöi Rei Mar Khn/n -g|õl/ JõeK, -le Emm Käi Hää, `naakli Kuu, `naageli VNg(n `naageli); naagl g `naag|li Pöi, -le Phl; `naakel Hlj puit- või teraspulk naagelpingis Pane vall `naaklisse `kinni Kuu; venel `onvata `naagelid `otse `puordis `kinni VNg; `naagli pulgad, nee oo sääl `vantide vahel Mus; sebi see vaĺl `naagli `otsa Pöi; ega tross `panta `naaglesse Emm; Lae ehitäkse kasõ `oksõga ää, pannaksõ püstü rellingä `külge `naagli `aukõssõ Khn; `naagle raud on maśti võru küĺles Hää; vallid on `puhtis ja panna `naaglite `kaela JõeK

naagel- pulk oli `piida`lauast läbi `lüödüd, `naagelpulk `üöldi, siis `valli ots `pandi `sinne ala Kuu; kuus `tolli lai `naagel `penki VNg; `Kõrgõ tekkladungiga pannaksõ otsad `vańtis `naagõlpengi `naaglitõ taha Khn; iga laeval on reiling - - reilingi lati küljes on `naagelpingid JõeK

naagl → naagel

naagu → nagu

naale → najale

raage1 `raage Koe VMr pooltoores `erned on `raaged Koe; kardul ei ole `pehmest kienud, on `raage; teinekord on natuke `raagemad jahud, [siis leib ei kerki hästi]; varatselt `küntasse, et [maa] on `raage (külm ja märg) VMr

raage2 → raagem