[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

nagu nagu Lüg Jõh Vai(-o) Khk Vll Muh Hi L(-o) K I M Puh San Krl, nägu (-o) Jõe Jõh Pöi Muh L Jür Iis Trm Trv Pst Krk, naagu Jäm Kaa Pöi(-oa-) Rei, `naagu VNg Vai/-o/, nao Mar Khn

I. konj 1. esineb metafoorsetes sarnasusvõrdlustes; justkui, otsekui kaks`kümmend `kraadi `külma, `kindad nii nägu jää purikad kääs Jõe; `lapsi tuba täis nagu pää `arju Lüg; `lähto nagu tule kerä edesi Vai; lahja nagu luu ning nahk Khk; Naagu öhest suust kukkund, nii `öhte nägu Pöi; `valge pea nagu uhaka tut́t; kõõma kord peal nagu ahvena soomus Muh; sa oled eige näljane nagu va koer Emm; ta oli nii nobe naagu lind Rei; `näitas `vällä nao‿sur `süidlane Mar; tuba oli vahel naa `suitsu täis nägu kot́t Kse; nägu nägu kitse jälg Var; sa oled nagu peletis Tõs; mie nda sama targad nao te sii olõtõ Khn; tämal - - akkas üks asi `väĺla kasuma - - `seoke nägu lehma nisa Aud; paterdab läbi pori nägu paŕt Vän; see oli nagu unenägu Ris; `tehti niukst [või] masinad, niukst nagu kaśtid olid Rap; tuleb kallale nagu metsalene Juu; `sit́si müt́sid, kaks `sit́si `lehvi nägu kaśsi sabad sial taga Jür; karjub nagu ull JMd; `seisis nagu `piksest rabatud Tür; kadus nagu tina `tuhka Koe; magus nagu siirup Kad; oli näilane nagu uńt VJg; tige ja riiakas nägo va kade kukk Trm; õks läks `kat́ki nagu praksatas Kod; käod kukkusid nagu `oitku Äks; pikk kael nagu koovitaeal Lai; neiuke nagu linalakka linnuke Hls; oh `meantsess ta ennast moonuten, juśt nägu kadri sandi Krk

2. alustab võrdlust sisaldavat kõrvallauset meil olivad niisugused pisikesed [lusikad], `naagu plekkist vai `niisukesed VNg; jalg ei käi `luomulikkult, nagu puol `kõrvas sie jalg Jõh; nagu vee noĺbakad olid, kui `keesid ää (naeritest) Mar; `jooksja‿o kaela sees, nagu mul omal ragiseb `praegu Aud; tema oli siis saand prii leiva või sedasi, nagu kokk ikke saab Pee; kalevi kangas - - oli paha `kiarida, tema akkas neid kiarpuid `kiskuma, nagu villane ikke kisub kokku VMr; tu̬u̬ om serande, nagu kõik tõisegi olliva Puh; tenäsi, nagu ma olõs telle `andõnu tolle rät́i Krl

3. alustab ajalauset; niipea, kui nagu ära on sõĺmitud, nii akka kuduma Trm

II. adv 1. kasut suhtumiste jms väljendamisel või rõhutamisel; justkui, just nagu kuhe üst nägu oleks midagi asi tal (ussil) suus old Jõe; sie aig mina õlin ka `rohkemb nagu `poisike viel Jõh; mia `rääkisin `naago toist `muodi Vai; ta oli nagu körva naine tal Vll; irm oleks nagu `peale tuln Muh; leivä taar - - tää oo nago vesine Mar; näd olid nagu natike vihatsed Tõs; täl väga nagu ale `olla üksi Aud; nägu üks `kartus `oĺli si̬i̬s, et laev ukka läheb Hää; Sa nagu nat́ike aiglane Jür; nagu ma ise ei tia, mis ma tien JMd; see varvaste tagune, päkaalune nagu `turssund JJn; kus me‿s kirjutasime, pidi ikke nagu laud olema HljK; kui appi kutsun, siis nagu venib Sim; ei meil `kahju nägu ei õld sält `menna Iis; leib õli nagu `raske, jät́in ahaju Kod; üks veike ośmik oli - - sellel nagu oli kuuse koorest katuss pääl Äks; üks läks `mööda, oli nagu Tiiu `moodi Plt; `näitäb nagu nõnna olema KJn; kui ma ukse `pihta `vaatan, siss on nagu mets i̬i̬ss Vil; om `seande lait́s, oia nagu sitta `pilpa pääl Trv; `anti üit́s säŕk nägu ääss meeless; miu arust - - nägu olli käo ääl Krk

2. (täitesõnana) mei `läksime siis omale nägu eri raha `tienima; `meie olime nii `üksikud inimesed ja mies elas ka nägu `toiste `juures Jõe; see nagu mud́u koa naeru sõna Mär; Neelus, si̬i̬ on `seuke ahne `sü̬ü̬ja, nägu `tõmmab tüki kätte ja läheb Hää; tegi ennäst nägu tuast tulema Saa; kel oli pool piad `viia, eks see viind, aga nagu poisid-tüdrukud läksid, ega neil kedagi `viia põld [pulma] Kos; `ennevanast olid juo kua nisuksed suured kivipot́id - - nagu `kümne `liitrised - - ehk viel suuremad KuuK; kus oli nagu `rohkemb õmmelda, `tuodi `rätsep kodusse Rak; nad vahetasid siss nagu kaupmestegä, kui nad `tahtsid `saada peenemäd linnariiet KJn