[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside


Leitud 1 artikkel

mürama mürama VNg IisR Vai Sa Muh Emm Rei Kul Mär LäLõ Pä(mö- Tõs) hajusalt Ha, JMd Koe Kad Sim IPõ MMg Ksi Plt SJn Vil, mürä- IisR Vai Trv; mürä|mä Kuu Lüg IisR Vai Mar Tõs Juu Kod KJn Vil TLä Rõu, -me Hls Krk Hel

1. (häälekalt) hullama, vallatlema poiss`lapsed vai tüttär`lapsed, eks nied kõik mürä Lüg; `sonnikuveo ajal - - oligi niisugune mürämine, et `viegä `luobiti Vai; poisid müravad ning `ullavad tüdrugutega Khk; ole kena laps, ää mürag nii `kangesti Mus; Nüid on müratud küll, olge vagusi koa vahest Pöi; lapsed näselevad, müravad ühe teesega Muh; Kassipujad müravad nii kinasti Emm; koer tahab mürädä Mar; Mürades kukn laḿp laua pialt maha ja läin katti Han; ärge müräge, olge vaid Tõs; müräsid poole pühäbäd tüdrukutega Juu; mis sa akkad mürama jälle Koe; mürasid ja `mäńgisid, lapsed kigatsesid õues Lai; ole vait, ärä mürä, esä magab Trv; temä lahk ütte lugu ja müräs Ran; mes te müräte sääl, ei lase mul magada Nõo
2. müra, lärmi tegema; mühisema kerikuplats kohe käras ja müras `kelladest ja obustest VNg; meri mürab tormi `järge Khk; Seike kärme vesikaare tuul, kut täna mürab, akab juba merejääd luhkuma Kaa; `Veske müras juba omiku Pöi; meri ja tuul müravad ermsasti Rei; `irmsasti magu mürab Lih; kui sitikad müravad (põrisevad), siis tuleb `vihma Aud; Mäńd - - see müras siis võid tehes edasi tagasi Kei; masin käib mis mürab Koe; noriseb nigu mürab, magab Ksi; piĺlid mürasid ja rahvas `tańtsisid kõik SJn; müräśs pähl oma püssige, kõmmuts pähl ütte`puhku Krk
3. valjusti häälitsema a. möirgama ärg akkab mürama, lähäb nii kurjasse, et põle arugi Mih; suured `irmsad pullid oln sii - - mis müran ja `kaapin Tõs; mürades joosid ärjad kokku Tor; Punu - - `võõra inimeste `vastu oĺli tige, müras aia taga nõnda et `irmus Saa; puĺl müräb Hel b. riidlema, pahandama, ka valjusti kõnelema Kui `teised ei teind nigu tema tahi, siis akkas mürama IisR; sain mürada, et ei old tuld teind Plt; [ta] müräb tämägä, tõreleb tämädä Kod; Onu müräś lastege, et na mõtsalist teive Hls; mis sa nõnda valust mürät, ta kuul mudigi Krk c. hüüdma, hõikama karjapoiśs olli müränu: tulge appi; kirikust müräti, kirigu `kantslist `alla; ma müräsi küll, ei tää, ka‿na tuleve `sü̬ü̬mä Krk
4. rassima, rügama, midagi tegema täma oli ise sie `nuodaperemes ja sis müras `nendega VNg; müras vassigatega tüki `aega; ma pea üksi `rasked tööd mürama Jäm; Mis sealt inimesed `paergus müravad Pöi; ehk akatse oome `taari mürama Muh; mõni suur aug rübeleb ja mürab (rabeleb) Lih; Siin ikke vi̬i̬l müratasse edesi elada nõnna iast-kurjast, ku aga soab MMg; siin on ike peris ime `jańti saand tehä ja müräda küll KJn
Vrd mürrämä, müürama

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur