[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

möllama `möllama Jäm Kaa Krj Pha Vll LNg Kul Mär Aud Vän Ris Kei Kos JJn Kad VJg Sim Iis, da-inf möllata Pöi Emm Rei/-da/ Rid Saa VMr Trm Ksi Lai Plt, `möllada Hlj RId; `mölläma Vai, da-inf mölläta Kõp; `möllame, nud-kesks möllanu Hls; `möllämä Kuu Lüg LNg Rid Khn Kam San/-me/, da-inf möllä|tä Juu Kod, -däʔ Rõu(-mmä) Vas

1. tormakalt liikuma või tegutsema a. mängeldes hullama, mürama küla`poisid õlid kõik siin kuos ja `tütrukud - - `tantsisimma ja `möllasimma Lüg; `Lapsed `möllaned tua puha segamine IisR; mamma es lase meid möllata, tõmmas kohe vitsaga Saa; küll nad aga müräväd ja `mölläväd Juu; inimene `mölläb, ti̮i̮b `koeruss Kod; keevalised poisikesed - - `möllasivad ühes koos, ei seisnd paigal `koskil Lai; `ullavad ja `möllavad, kuńni `kiskuma läävad Plt; Noorõ˽mugu˽möĺssi `hainu pääl Rõu b. (muud juhud) ärgvasikad `lähvad karuks, `möllavad ja `tuuseldavad Hlj; `aigus `möllab - - võtab perekonna `kaupa `aigid Vän; sie on nüüd küll kurat, keś inimeste sies `möllab VMr; sõda‿o mölland jo mitu `oasta Trm c. piltl Oled küll `mölland (võimutsenud) siin majas - - nüüd `olgu lõpp IisR; muidu `möllab oma mokkadega, pole `aśja ees ega teist taga (tühja jutu ajajast) Jäm

2. marutsema, tormama (ilmast) Meri `möllas ja `mässas tugevast Jõh; `Õuves `möllab mis kole, sie on `pärtli raju, võttab `möllada kolm `päeva IisR; Möllas ette mütu pääva ühtejooni lund, täna ilm jähi ometi püsut pidama Kaa; maru tuul `möllab sügiseti, purub keik asjad ää Vll; Vahest `möllas `talve `mütmed ööd päevad Pöi; `mölläb nõnna tuisata, et ei nää maad ega taevast Rid; `Kuldsõd jõlusad jõlmad juba tükk aega, küll `varssi akkab `möllämä Khn; ilm `möllab, saeab ja tuult on Kei; kül `möllas nüüd vällän ja `tuiskas Hls; küll ilm mölläp Kam

3. jändama, vaeva nägema, rassima Tänä `ehtul `täüdüb `sauna küttä, sai kogu `päivä kalujega `möllätüd Kuu; isa võttas `kella `lahti ja `mölläs tämäga Lüg; Ära akka `möllama `ahju parandamisega, sa ei `mõista `õiete IisR; küll mie `möllasin nüüd tüöd teha Vai; `rähkle ja tie ja `mölla, aga selle taga `järge põle midagi VMr; kahekeisi `mölläväd selle `tü̬ü̬gä Kod; einaga suab vahest mitu `korda möllata, ennegu kuivaks suab Ksi; tetäs käkke, mõni küdsätes ja raad́, mia ei ole möllanu nendege Hls

4. ära määrima – Pha Vrd möllima3

Vrd mõllama, müllama