[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 18 artiklit

hedukane heduka|ne g -se Kuu lollakas; edev Ei sen hedukasega `oska midägi `rääkidä Kuu

kodu|kana
1. kodokana on su̬u̬rem kui metskana Kod
2. fig naine Tuppa `tuldi isämes `peigomega, sis pruut õli `peidos, isä-emä kääst küsütti, kas näväd on `nähned, neil saand kodokana kaduma Lüg; poiss läks `kosja, läks omale kodukana `otsima PJg; kui poiss akas omale naist `võtma, `ütles kua, et võtan omale kodukana Ksi

koidu|kann
1. kibuvits – Kuu
2. (inimesest) on nii [ilus] kui koidu kańn Hlj; koidukańn on laps kis koidu aeal on `süńdünü Saa

kuu|kann härghein ei laps leind kuu `kańne Rap

kõkukanõ kõkukanõ dem < kõku1 kehv hobõsõkanõ, sääne kõkukanõ om täl kaʔ; panõse kõkukasõ ette Se

mant|kann koorekann Pese mantkann sis `hüästi `puhtaks ka `lauale `panna Kuu; mańtkann oli `liitrene ehk `väiksem, suuremadega `pańdi piim lauale Ris

misukane misukane Ote; `missukai|ne g -se Vai; pl misukatsõʔ Urv missugune `missukaine se neist on Vai; nagu Viĺländi maal, kae, misukane ki̬i̬l sääl om, ei saa aruki Ote Vrd misuke(ne)

mudulane mudula|ne Kuu, mudulai|ne Vai, g -se

1. (sipelgas) Ega nie mudulased ei `hammusta `oite kibejästi; Mudulased‿o `oite `kanged tukkima tuba kappisse - - nee‿o maguse `pääle `maiad Kuu

2. väike olevus nää kui pali `pieneid mudulaisi Vai Vrd mudilane

mõnekane mõneka|ne Kod, moneka|ne Jõe, g -se mõningane sis `jälle monekased olite, kes `ostsite [kartuleid] ja `viisite `Suome Jõe Vrd mõnikane

1. keegi (substantiivselt); keegi, mingi (adjektiivselt) Mes sa minust nüd `laabid, ega ma sis monikane kass ole; emä üttel monikast (kellestki), et sie‿o niisugune pigiving; Monikast `luoma ei saa `kuidagi `süömä Kuu; võib`olla et mõnikane ei `raat́sind `suola nii`paĺju `panna ja [kalad] `läksid appuks Hlj; monikaine on `kange toist inimest `pilkama Vai

2. mõni (vähene) `toine maa on puha must, ei ole mitte `ühte tut́ti, ja `toises on viel monikane Jõe; `musta `sestre `piesas ei `kasva, `marju ei `kasva, monikane on; neid on `palju siit ärä ävind neid majasi, siin ei ole ku monikane Kuu; siin on mõnikane, kes tieb [rehavarsi] Hlj; siin ei olegi peresid enamb, monikane pere viel on VNg; oda säält monikaised puud Vai; si̬i̬ mõnikane klimp õjub supi siden Kod Vrd mõnekane

3. mitmesugune neid `noiduse `kunsti, eks neid ole juo monikast kuuld, aga ei tule `kaiki `miele; eks neid siis monikast `seltsi `värvi `enne olnd; Suvel `korjati vahest monikasi `rohtusi vai `heisi tie jauks Kuu

4. halv mingi si̬i̬ mõnigane `tiädja Kod

mõnukas mõnuk|as Kse Tõs Koe Trm Kod Rõu/-a|ss/, mönok|as Ris, g -a; monu|kas g -ka VNg, -ga Vai; komp mõnuk|am JJn Ann, -amb Kad mõnus, meeldiv ta va mönokas inime Ris; eks ta kõige mõnukam olekski, nii et rabistad (rabad tööd) ja oledki läind JJn; seena `ääres oleks nagu mõnukam (soojem ja tuulevaiksem) olema Ann; mõnukas mees Trm; mõnukas jutt täl, mõessab kõnelda Kod

mõru|hain kirburohi ta läits `pimmesi küliss tolle viĺlälapi ärä, peräst es ole muud ku malts ja mõrru ain Puh; mõruaena ja `ruśkme kasvava kraavi `pervi pääl ja serätsen ligedan paegan Nõo; kurõpõĺv [ehk] mõrohain Räp; Mõrohain om `väega mõro hain, seĺle śääne nimi Se Vrd mõrrõv|hain

mõrudane mõrudane mõru, kibestunud sellel [poisil] oli jo tuas mõrudane nägu ies JJn

mõrukas mõruk|as g -a Iis Kod Äks mõruvõitu mõned õõnad oo mõrukad Kod; leib on mõrukas Äks

mõtus|kana mõtuskana one emämõtus Kod

nadukane naduka|ne g -se natuke `Anna `oite nadukase `toise `lapsele - - ka [kommi]; Sie on vähä nadukane (vähese aruga) Kuu

nõduk(as) nõdu|k, nõdu|kas (nõdo-) g -ka madal, lohkjas, nõgus koerakusimed kasvavad nõduka kõha piäl; vähä nõdukas one si mua; nõduka seĺjägä obene. selle seĺjän‿o üvä `sõita, kes nõduka seĺjägä one Kod Vrd nögukas

pudukane puduka|ne g -se putukas – Kuu