[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside


Leitud 1 artikkel

mõnikane mõnika|ne Hlj Lüg Kod(-ga|ne), mõnikai|ne Iis, monika|ne Jõe Kuu VNg, monikai|ne VNg Vai, g -se; p monigast Hlj

1. keegi (substantiivselt); keegi, mingi (adjektiivselt) Mes sa minust nüd `laabid, ega ma sis monikane kass ole; emä üttel monikast (kellestki), et sie‿o niisugune pigiving; Monikast `luoma ei saa `kuidagi `süömä Kuu; võib`olla et mõnikane ei `raat́sind `suola nii`paĺju `panna ja [kalad] `läksid appuks Hlj; monikaine on `kange toist inimest `pilkama Vai
2. mõni (vähene) `toine maa on puha must, ei ole mitte `ühte tut́ti, ja `toises on viel monikane Jõe; `musta `sestre `piesas ei `kasva, `marju ei `kasva, monikane on; neid on `palju siit ärä ävind neid majasi, siin ei ole ku monikane Kuu; siin on mõnikane, kes tieb [rehavarsi] Hlj; siin ei olegi peresid enamb, monikane pere viel on VNg; oda säält monikaised puud Vai; si̬i̬ mõnikane klimp õjub supi siden Kod Vrd mõnekane
3. mitmesugune neid `noiduse `kunsti, eks neid ole juo monikast kuuld, aga ei tule `kaiki `miele; eks neid siis monikast `seltsi `värvi `enne olnd; Suvel `korjati vahest monikasi `rohtusi vai `heisi tie jauks Kuu
4. halv mingi si̬i̬ mõnigane `tiädja Kod

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur