Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Leitud 1 artikkel
mäände `mään|de Plv, g -dse Hel Har, -tse Hls Ote; `määnte San; `män|de Aud, g -dse Rõu
1. milline, missugune Mäände nägu täl küll pään `olli, ku löidse, et raha iire `ollive är närinü Hel; mina ei tiiä, `mäände tu̬u̬ tina `oĺli Ote; Tuhkhavvakaraśk oĺl tett kesvä vai üt́skõ̭iḱ `mändsest jahust soola ja˽`vi̬i̬gaʔ, kastõti `häste˽kõva ja `pańti kuuma tuha `sisse Rõu
2. mingisugune,
mingi,
miski mi olõ läbi ja läbi sugulasõ, ega mi ei olõ `määndse `võ̭õ̭ra Har;
ta om kui vana loodõr, ta‿i olõ `määndegi mi̬i̬ss Plv