[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 1 artikkel
määne2, määness määne Nõo Ote V(-ä Rõu), määness San V(-äss Rõu), g `määntse (-dse); mäne g `mäntse Se; g määńtse Se, `mäńdse Vas, p määńäst Räp, mäńest Se
1. milline, missugune Määne alb ilm om väĺlän, ei tiiä määntses ta võib vi̮i̮l mińnä Nõo; poiss `oĺli enne täiś aruga, aga näet `määntse tüki tä tei Ote; ei olõ ma `emmä nännüki, ei tiiä ma, määnest näkkü ta oĺl San; ega˽sa‿i˽tiiäʔ, `määntse˽pääväʔ i̬i̬n `u̬u̬tvaʔ Urv; no määness tu laŕm, et `tüt́rigul lat́s Krl; Anumaʔ, nu̬u̬˽pidiʔ ilusa `valgõ olõma, tu̬u̬st jo˽nät́ti ärʔ, määnä um must ja˽määnä puhas `pernaańõ Rõu; kae˽`määntse jama om ajanu˽käe pääle; näüss no määness taa maja saa, kolmass `aastak jo tetäss; määne elo, sääne ots vns Vas; Es olõʔ ütelge sääräst puud, määntsest vehmer olõs saanuʔ Räp; määne kala, sääne hind; määńtsel naasel olõ õs lińniket pääh, tuu `kõlba as `seĺtsege Se
2. mingisugune, mingi ti arvad - - mu määnsigi rikka ärrä olevet San; taal inemisel ei olõ˽määnestki `t́olku Kan; tu̬u̬ määne mi̮i̮ss, üt́s `lunduss om; Vai no˽vanast kiä määnäst rõ̭õ̭vast ośt, kõ̭gõ esi˽tet́ti Rõu; talopaigah piä es `kiäki määnest süńni`päivä Plv; nu̬u̬ ei olõ määntsegi säksaʔ, nu̬u̬ umma jo `põrgulitseʔ; `hernel olõ õi määnest `halva maku Vas; sääl es kasuʔ määńästki rükä Räp; hingehätä olõ õi täl mäńestki; mul om humalit määne `nakla kolm kakut Se
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|