[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

murrak1 murra|k Vll Vig, g -ku Jäm Var Juu JõeK Kod Trv Hls Krk Nõo Ote San Rõu; mura|k PäLo Kõp, g -ka Juu, -ku Lai; murrak|as Vll Rid, g -a Trm San; murakas Aud PJg; p murakast Juu, muragast Emm

1. a. piirkondlik keelekasutus igas `pooles on oma keele murrakas Vll; erised [ehk söed]- - [see on] murraku keel Var; igas `valdas ikke oma `piske murak Tõs; vanad inimest `rääkvad, vana murak Aud; `paergast on eesti keel ja tal on mitu murrakud Juu; siin ääres läeb [keelekasutus] `piagu linna murrakuga `ühte, sie on sie `iesti kiel JõeK; teisest nukast tuli ja `riakis teist `moodi, muist sõnu oli teisiti, siis oli teine murak Lai; Taageperän, sääl om tõist `mu̬u̬du murraku Krk; egän paegan om esi murrak, tu̬u̬ om `õige Nõo; mina pea seda murrakut `jampma Ote; si̬i̬ om selle keele murrakas San Vrd murrakus, murrang b. aktsent, võõrapärane hääldus venelase murrak one `kange Kod; `mõisnikul oli saksa murak Lai; eesti ki̬i̬ld kõneĺ ikki murrakuga Trv; tal om `seĺge eesti ki̬i̬ĺ, `seĺge maa ki̬i̬ĺ, temäl mitte ütte murrakut man ei oole Krk

Vrd murre1

2. adj murdeline seal (Tõstamaal) on veel murakam keel Aud; murakid sõnu ei olnd Pär