Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Leitud 1 artikkel
murrak1 murra|k Vll Vig, g -ku Jäm Var Juu JõeK Kod Trv Hls Krk Nõo Ote San Rõu; mura|k PäLo Kõp, g -ka Juu, -ku Lai; murrak|as Vll Rid, g -a Trm San; murakas Aud PJg; p murakast Juu, muragast Emm
1. a. piirkondlik keelekasutus igas `pooles on oma keele murrakas Vll;
erised [
ehk söed]
- - [
see on]
murraku keel Var;
igas `valdas ikke oma `piske murak Tõs;
vanad inimest `rääkvad, vana murak Aud;
`paergast on eesti keel ja tal on mitu murrakud Juu;
siin ääres läeb [
keelekasutus]
`piagu linna murrakuga `ühte, sie on sie `iesti kiel JõeK;
teisest nukast tuli ja `riakis teist `moodi, muist sõnu oli teisiti, siis oli teine murak Lai;
Taageperän, sääl om tõist `mu̬u̬du murraku Krk;
egän paegan om esi murrak, tu̬u̬ om `õige Nõo;
mina pea seda murrakut `jampma Ote;
si̬i̬ om selle keele murrakas San Vrd murrakus,
murrang b. aktsent, võõrapärane hääldus venelase murrak one `kange Kod;
`mõisnikul oli saksa murak Lai;
eesti ki̬i̬ld kõneĺ ikki murrakuga Trv;
tal om `seĺge eesti ki̬i̬ĺ, `seĺge maa ki̬i̬ĺ, temäl mitte ütte murrakut man ei oole Krk 2. adj murdeline seal (Tõstamaal) on veel murakam keel Aud; murakid sõnu ei olnd Pär