[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

murd murd g murru Sa Phl Rid Mar(-o) Mär Kse Var Tõs Khn Hää Ris(-o) Juu JMd Koe VJg Iis Kod(-o) Plt Pil Kõp Trv Krk T V, `murru Jõe Kuu Lüg; `murdu g `murru VNg Vai

1. murdumine; murde- või paindekoht Kus on `murdu `muile `puile, küll tuleb kadu ka kadakaile vns Kuu; kuued olid musta ja punase kiudud ja suured pitkad olid, nii laiad, keik `murdusi (volte) täis `pandud Mus; suur murd, puu räisk Hää; paĺgid on `murdu lüänud, jõe kiänun on murrun Kod; juure murrust kuus `toĺli om kand (känd) Krk; katsk kadajil, murd muil puil, üteldi, ku `tuĺli mõni nisuke `aiguss, mes inimesi `paĺlu maha võt́t Nõo; Kuʔ murd muil puil, siss katsk ka kadajil. Suurõ löömingu kõrral saava rohmi nii suurõʔ kui ka veiku Vas

2. nurk katuse ja lae vahel tõsta [heinu] pigem koja poole mu käde, ede [katuse] `murdu Jäm; Katus on ea küll - - aga ma `vaatasi, et `murdu oli ilmus vähe, vajub `välja, seisa peal mitte Pöi; Õĺgkatust ei saa nii tetä nigu laastukatust, ilma murruta, siss lahup tuul ärä Rõn Vrd murdam

3. (murdtoimsest koest) mõni kudaśs käterät́te. lai laṕp vahel, jälle murd vahel Krk; noid `toimi piät siss tõsest veerest alustama, kui murrat `tõiste tu toime, tu̬u̬ `ommegi murd Kan

Vrd murre2

4. a. jäämurd kui `talve vee (mere) peal jää on, murd purub obuste jalad ää Vll; kui meri purus lähäb, oo maai·lma suured murrud kohe, `öetse ia murrud Tõs; Selle jõlmaga aab suurõd murrud üles Khn; tińdid seesäväd murro all; sügise ku nu̬u̬r jä one ja tuul `kange, siis lõhub ärä, ajab murrod üles, ei sua `koski `püidä Kod; kui jääd `murdu üless ai, es saa nii ruttu järvele mińnä Ran b. kivikangur; kivikaevandus pae murrud oo ka Khk; siis pidand nee murru mehed pidand keik seda murru esised `puhtaks tegema, nönda‿t obusega `vöiges läbi `söita; see jipsi (kipsi) murru töö, see oli üks `raske töö Kaa; Raudkivi `murdu meil Saaremal äi ole Pöi; lume lagumise aeg oli, murruauk oli vett täis Rid; kivivõrõnd vai murd Urv c. võsastik Siimu-`Tooma `murdus oli vanasti undi`jahti `aetud Var; murd, poolik eenam; läks `murdu `loole Pil

5. murdlaine, -lainetus sel ajal - - viis murd üe mihe `paadist `välja Jõe; meres on nüüd sile keik, ei olegi `lainet, aga `rannale `käivad `suured `murrud Kuu; äga tormiga‿p vöi murru lisi `minna, paneb täis pahinal Mus; tuul ja toŕm `kańdis nad - - `Tuhkana madalase ja `murdu viis ja `sönna mattis ned mehed Krj; Seal on `sõuke kaljune meri, alati on üks lainete murd Pöi; puht laht, kus vee murd jääb vähemags Phl; suured murrud käevad mere peal; kis paadiga nisukese murro sies, sis tead, et elu läin Ris

6. suur hulk, summ siin (laadal) on `õige suur murd kuos, ei `pääse läbi `ühtä Lüg; [lambad jooksid] suure parinaga, murruga Khk; inimeste murd oli koos, paĺlo inimesi Mar; üsna rahva murd seal koos Mär; kes säält murru si̬i̬st ärä näep Krk; mäe murd om sääl, kos mägesit paĺlu ku̬u̬n Kam; konh kõhna rügä, sääl om sinenińnel elu, sääl om neid murruna `õkva Har || lubab muidu poolest murrust (poolikult, mitte täiesti) Khk

7. murdarv `köster oli tüdind ja vana, ta pole `oskan mitte `murdudega jagamist Krj; murrod oo `koolis Mar