[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Leitud 1 artikkel

murre2 murre g `murde Sa Muh Mar Mär Vig Han Tõs Tor Nis Kei Hag JJn VMr Kad Kod Plt KJn Krk; `murre IisR; mure Sim

1. a. murde- või paindekoht saab ikka `murdeks kutsutud, käsivarre murre (küünarnuki vastas olev õõnsus) Pha; taal `olle käsi `murdest üles paistetan Muh; tee lähäb just `kalda `murde pealt läbi Mär; käel oo kolm murret, sõrmel‿o `metmes ja `metmes `kohtes `murded Vig; regi läks kärsäst `murde pealt `katki Tõs; oled kõber na looga murre Nis b. piltl nied ühe `murde (kuriteo) pial Kad; murre one ku elu lähäb `lahku, üks padajagamine (lahkuminekust) Kod
2. a. nurk katuse ja lae vahel topi murre kövali täis, topi einad `murde Jäm; laudil pannasse `einu `murde Khk; Eintega pole änam kuigid pitka pidu, murrete all veel natuke oo Kaa; Murre on `lahti, tuul puhub öles kut obuse änd Pöi; ta `olli sõja `aegas ühes `kohtas `murdes oln, et ta põle tahtn sõtta `minna mitte Muh; topi `murde alt `kinni, sis tuul tule `sisse mette Mar; Kana oli pesa `murde `alla tein Han b. viil `katse murre one, kos nukk one alt kuńni ülesi Kod; katuse `murde `katmine olli kige `kaĺlep; `murde olliv ni̬i̬ nurga, mis neli tükki üless lätsiv Krk
Vrd murd
3. murdtoim niied saavad murelise `kanga jaos `pantud `murdele Tor; mitu murret sai teha, mitu `triipu JJn; mureline kangas on - - kui teine mure jookseb teisele `puole Sim; kui `niide `pańdi - - neli niit neĺja `murdega või `pańdi laiemad murret Plt; paaŕ `lõnga pannass `murde jaoss Krk Vrd murratus

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur