[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

malak(as) mala|k g -ka PJg, -ga Kuu Rei; malak|as g -a VNg Lüg Jõh Sa Muh Lä Mih Ris Nis Juu Jür Amb JMd Koe ViK Iis Trm Kod Plt KJn Puh/-ss/; mala|gas Kuu/g -ka/ Khk, mala|ka VNg Vai, g -ga

1. madjakas, vemmal Ei sa `muidu `kuula, kui malagas sanujega ühess ei käü Kuu; sai malakaga üvä naha `täie VNg; leppäse malaka `karsis `puhtast ja `sengä tagus Lüg; tuli, suur malagas kää Khk; Lehmad joosid kiili, küll karjane vehkis malakaga, aga viimaks kömpis ka ise lehmade järge koju Pha; `Sõukse poisi põnnile `aitab veel malakas, ots (tagumik) tuliseks, siis akkab `mõistma Pöi; saad naha `peale, küll sa saad malakast Mar; pikad tüdrukud nigu malakad Lih; tuim ja arusaamata, piitsa ja malaka varal elab Var; annan soole malakast, küll sa siiss `kuulad Mih; `tõmma obusele malakaga Juu; See ju `puhta malakas, ei see põle kellegi vits änam Jür; võttis suure malaka ja irmutas poisikesed minema Koe; küll sie laps vast tahaks `suada malakad, küll siis jönni jätaks Kad; võt́in ia malaka ja lõin Iis; `oota, ku ma selle malaka `tõmman KJn || löök, hoop `antsin talle mõne malaka PJg Vrd matak(as)1

2. kuhjamalk `sinne `õtsa saab viel viis malaka `panna, siis tuul ei saa `kuhja `õtsa akkada `vällä `kiskumaie Lüg; malakad `pandi `ristimisi kueh́a `otsa `peäle, sidusid karupidi kokku PJg; kuhja ja `soadude `peale paneme malakad Jür; Kui kuhi terav õli, siis visati köis ülesse ja siis anti malakad, mis kuhjale peale `pańdi, et tuul `kuhja `lõhku ei sua Trm

3. (millestki suurest) üks igavene suur malakas oli sääl uniku `otsas; va igavene ussi malakas oli `voodi juures Krj; `õõrus kriidi tükigä, suur kriidi malakas Kod