[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 17 artiklit

hark1 aŕk g argi (aŕgi) Sa L K I M T Krl Har Lei; haŕk g haŕgi (hargi) V; ark g argi Hi(h- Phl) hajusalt L Ha, `argi R(h- Kuu g `argu, n `arki VNg Vai, `arki, `arku IisR)

1. hark, kahe- (hv enama-)haruline ese või eseme haruline osa a. `kanga ark ~ piirits, argi `ümbär `kierasid jämeda kue Lüg; riha aŕk (rehavarre hargnev ots); niie aŕk on ju ka kui [aas] `niisi tehasse. argid teine `teisses `otsas Khk; juustel argit `otsas (lõhenenud) Pha; Pisike aŕk, pireke kummi `otsa `siutud (kada) Pöi; kolmearuline kopsu ark `tehti, siis kops kees argi all; kand `aetse argi (saapasulase) vahele, tõmmatse soabas jalast Muh; [kahvelpurjel] päälmine [puu] kutsudi `kahvel, ark on `otsas, mast käib vahele, et `pöörda annab Emm; aŋŋo aro taga on `pöigla ang ehk ark Käi; `purju puõmi aŕk Khn; unna nöör on `ümmer argi Vän; Ark all, paun pääl, pauna pääl riśt, riśti pääl nupp, nupu pääl mets, `metsas `põrsad = inimene Hää; paĺgi kokku`jätkamene: öhel paĺgil on aŕk, teesel on keel, keel pannakse argi `sisse Nis; aŕksahk - - temal on nagu aŕk, kahe aaraline Amb; poiss seesab nago aŕk juures ja vahib aga peal Trm; aŕgid on, kos piäl kivi (käsikivi) Kod; kombad olid puust, puul aŕk küljes Lai; si̬i̬ kurt `juśku aŕk jala laiali all Krk; [kolgitsa] kaase ots ta om sääl alumitse küĺlen `kinni, argi vahel ja pulk läbi Ote; nigu haŕk jäi saisma Se || subst hargitaoline vammusel olid kurrud ja aŕk (vastandvolt) oli taga Mus; Trumptuus pöilaharkis (hea seis kaardimängus) Kaa; Koonu ark, terav argiline koonu ots Pha; Rind puha paljas, nisa aŕk köik `väljas Pöi; ja sis `piske nipp sis `jääti ikka otsa ette `juustest, nehuke `piske aŕk Muh; [soki laba kudumisel] tehti `aŕki ka viel - - `võeti kokku - - läks sedavisi aŕgi muodi siit kokku KuuK; Hargi täüs, peo täüs Vas b. harkader `kapstit mullassiva kätega ja argiga kah, kel paĺlu `olli Ran; Iḱäv oĺl külh taa aŕgiga˽`kündmine Urv; Haŕgiga˽künnete maa ja aet́e ka vilä seeme `sisse Räp || `itskma vedamise aŕk Ote c. puuvankri vahepuu osa || esimest teljepakku ja vahepuud ühendav seadeldis vankri keeramise hõlbustamiseks lantpu on `vankri all, `argist lähäb läbi Jõh; laiste köib rataste argi `sisse Muh; esimese assi sies puust aŕk, ots `löhki; keeletes lääb tagumise aśsi siest läbi argi `sisse, pulk argi ja keeletese õtsast läbi Ris || tagumisest teljepakust läbi käiv kaheharuline puu, mis koos esimese teljepaku külge kinnituva pulgaga moodustab nn seasuu argi otsad keivad tagumisest rõukpakust läbi; argist on ea rattud `tõsta Pöi; aŕk käib sia `suue, käib tagumese teĺlest läbi Saa; tagumisel teĺlel om aŕk ja argi puu [ots] lääb sia suu vahele Hls; kandaŕk olli üte otsaga edimeste rataste laka küĺlen, aŕk olli tagumiste rataste küĺlen, aŕk olli tagumiste rataste küĺlen Ote || pl vankri vahepuu toed, ristpuud – Lüg Ha Jä Trm Vrd hargiline, hark|puu d. voki osa || lüht oki aŕk Khk; Argi ammaste tagant joosis löng pooli pääle Pha; kedero argid Käi; langaratta haŕgil omma˽`hamba vällä˽kulõhunu; voḱi haŕk ja haŕgi raud, kohe pu̬u̬ĺ `sisse pandass Har || koonlahoidja ark - - `sinne sai `kuonal tehä linudest VNg; taku toŕt o argi `otses, aŕk o käsivarre sehes Muh e. veski osa || = hargiraud `värkli aŕk keib kuli `kaelas Ans; piĺlpakk, kus `keske aŕk sehes jooseb Var || püili aŕk, tene reis tese argi ots KJn g. harimalk katusse argid. kolmõ jala `pääle `panti üits aŕk - - pulgaga kokku `pantu, siss tuul es lahu katust Ran

2. kahe- või mitmeharuline tööriist millegi tõstmiseks või liigutamiseks a. hang, vigel (peam vanaaegne kaheharuline puuhang või sõnnikuhang) sitta `argid. `enne õlid `puused `argid, nüüd on `raudased Lüg; `argiga `aeta `vilja kokku, `arki on kahe `aaraga Vai; aŕk oo sõnniku `tõstmese jaus, ang o eena `tõstmese jaus Var; kellel pöial pial, sie oli ang, `pöidlata aŕk JJn; sari `pańdo ülesse ja siis oli üks neĺlaaraline aŕk, sellega sai [vili] `sisse loobitud; [sõnnikut] `laśti kätega `laatada - - päräst oli argi `laotus Pee; eena `angumise jauks olid viel puu argid VMr; rehe `aśtmise ~ `topmise aŕk; `topmise aŕk õli `ruaske pitkem ku kaevepuu Kod; laisa inimese `kohta `ööldi, et seda argiga lükka, konksuga `tõmba Lai; sita `laotuse aŕk Trv; kate aralise olli kiḱk argi, kolmearaline olli vigel Krk; puu aŕk olli, üless `anja susass tõese argi aru otsa tõese vihu `sisse ja ańd üless [parsile] Puh; obese rokka `seeti argiga, kel `arki es ole, tu̬u̬ segäss `käega Nõo; Vanast vilä ja haańa `nõstmises oĺlivaʔ tettövä˽kolmõ harolise˽puu haŕgiʔ Räp b. kahvel `kahvli `arki ei õlegi `lauval Lüg; väist egä `arki‿ss panda vanast lavva‿bäl Hls || vahend lutsude püüdmiseks argiga `võtsid lutsu kinni, nagu aŋŋu arud ollid Muh c. kaheharuline konks; kõblas nüid enämb kumarusi ei kidsuta, nüid om aŕk, kellega kõblatadass Nõo; Sitakiskmise haŕk oĺl jäl˽säänä kõvõras kasunu˽katõharuga˽puu oss Rõu d. pootshaak tulõpatu haŕk. haŕgiga tougatass tuld kavvõmbahe Se e. harulise otsaga ritv (või selle raudots), millega tavlisel kalapüügil püünist jää all juhiti `argiks nimetatti, `miska `sestat lükkati Hlj; udja argia `aetse udja jää alt edasi Mus; irre `aamise ang. angul on ark õtsas, raudark akhearuline, selle argiga `aetasse irt edasi Trm; ravvast hargiʔ, vaŕs õks om puust Se f. ahjuhark || tule kohendamiseks argiga segatse `ahju Han; aod ei köö ära, sis vanaema segas aŕgiga. kahearalene ja mõni oli kolmearalene puu aŕk Plt; vanast `olli katearuline puust aŕk, üteldi tuliaŕk - - tollega `seeti tuld Nõo || toitude ahjupanemiseks ja väljavõtmiseks `pahnade pεεl olid ühekorda makid `ahjus keind, sisi argiga oli `pandud `sisse Khk; rõõsa aŕk olli, `võeti argige ahjust `vällä, korbi `võeti ka argige `vällä Hls; aŕk, `seante piḱk ku levä lapi Krk || rauast potihark pot́i aŕk - - Miili pani argiga ahaju ti̬i̬vett ja `kapsid Kod; hargiga pandass pata `ahju, ravvanõ õ̭ks katõharogaʔ Se

3. (haralise otsaga) tugipuu, tugijalg `kärbissed on `püsti ja `argid `pannasse `vasta et `ümber ei kukku; `Kangakeha `sõisas `arkidel (lõngakera toed, mille vahel keha ümber käib); `argid on kehä `pengi sies `püsti; `pinnimise ark, vikkasti lüsi on `arki pääl Lüg; panid `oumbu oksale argi ala Khk; Vajub vana puuaid `kiiva, siis pannakse aŕk ala Kaa; argid oo, kelle najal mesipuud `püsti seesavad Mär; pada `pańti koogu `otsa sedäsi, kaks `arki `lü̬ü̬di `püśti, puu `sinnä vahele ja [pada] `sinnä `pääle Kõp; aki aŕk (kolm püsti asetatud vihku, mis moodustavad rukkihaki südamiku) Krk; hargiʔ (kargud) Se Vrd hark|jalg a. hrl pl kuhjavarda toed `varras `püsti ja `argid `onvad all `külles, neli `arki Lüg; eenakuhja `vardale pannakse argid ette - - kuhi ei lähä siis tuliseks kui argid sees on Nis; kuhja lava sehen kuhja argi Krk || kuhja alla ristamisi pandavad puud mäda mua pial tehasse [kuhi] `arkidega, riśtargid. kahessa või mis neid pannass Ksi b. tuuliku sabapuu tugi tuuligu änd o argi pεεl, see ojab änna ülal Ans; Aŕk on `vehmri all, siis seisab [tuulik] `tuules ja äi raputa Pöi; `veske aŕk. üks puust aŕk `pandi ännä `alla Mar c. kaevupost `kaevo ark, `aaraline, vinn käib `aarade vahel Jõh; Roo ja aŕk olid kajul sii ikka tammest Pöi; aŕk mis moa sees on, jung mis argi `otses on Juu; mõtsast tuvvass araline pedäjäss, tu̬u̬ om tu kajo aŕk Nõo || änna aŕk (haraline puu kaevuvinna otsa all) Khk d. võrguhark || jalale toetuv haraline puu, millele kinnitati kootav või parandatav võrk kui `võrko akketa kuduma, siis kuduja `istu `argi savale VNg; `vergo kudumise `arki Vai; vörk on `arkis (kudumisel või parandamisel) Jäm; `viska vörk argi `kaela Mus; muti aŕk Tõs || võrgu haŕk [võrgusilmade] `koŕjamise haŕk (vahend võrgu alustamiseks ja sirgena hoidmiseks, kinnitatakse seina külge); hargi lipp ~ pulk (lapergune puupulk, millele korjatakse võrgu silmad) Se || haralised puud võrkude, köite, pesu jne kuivatamiseks pane keeved (köied) `arki Khk; `noota kuivatakse `arkide vöi puude peal Pha; nuoda argid, kõrendad, kos nuot peal `kuivab Trm e. abivahend nööri või paela tegemiseks, vöö kudumiseks `arku pial ka tegivad nied `nüörid IisR; keeve kogu`laskemise aŕk Khk; Kahearuline puu aŕk oli pingi sihes `püsti. Inimene `istus pingi pääl ja nööritses Pöi; Vööpaelu koeti. Argile pandi löimed ja hakati neid noppima noalaiusele esemele Rei; Väike ku kabla ark Trv; esä tegi argi pääl tsuvva `kaplu. argil oĺli otsan kaits arru - - pengil oĺl mulk sehen, `pańti sinnä `mulku Kam; paĺmikot `koeti haŕgi pääl; vü̬ü̬ - - `koeti haŕgi pääl Plv f. peeruhoidja, pilak piiru aŕk; piirg `pandi argi vahele Kär; Piirg põles müüri nukkis argi `otsas Pöi; oĺle katearuline ark, `sinna `pańti tu̬u̬ pird palama Võn g. paadipärasse kinnitatud haraline raud, millel tulusel käies põles tuli aŕk on peerupaku küljes; tuli põleb argide vahel, sis käiasse `toosel; argi peal on pada ja pada sees tuli Trm

4. haraline, okslik ese `juudil on suured ullud kirjad (kirjatähed) kut argid Jäm; `lammal aŕk (lambarangid) `kaelas Mar a. viljakärbis `õtrad on `arkide pääl, egä igäs kõhas ei õlegi redemi. kuus `arki `pannasse `püsti ja siis sasi `selgä Lüg; `aŕke pääl omma `erneʔ Krl; vanast is olõ˽käŕbikleid, siss `olli˽haŕgiʔ, haŕk om õks mõtsahn kasunuʔ, käŕbik om esi˽tett; Rõuks tet́ti õks mitu haŕgivahet Har Vrd argis, arkel2 b. pudrumänd – Muh Phl Kse Tõs Khn hark on männiladvast tehet Phl Vrd argip c. teat luu ussil või konnal, millele omistatakse maagilist jõudu Ussiark oleva arstimiseks. Maa-arstid ikki pannu ussi kusirautsika pesas. Kusirautsikad söönu liha ümmert ära, siis saanu argi kätte, see seuke arkluu Hää; emätse konna aŕk Krk

5. piltl jalg, reis; jalgevahe Ärä lähe `arki`päidi `jälle `vuodesse Kuu; `argist `saadik `märgä VNg; `Istub `argid pikkal Lüg; `arkide vahe Jõh; Saand säel küll `arkideni vies `sumpada IisR; pitka argiga mees; küll see oma argiga lumest läbi saab; Nee sukad ulatavad `umbast argi `risti Khk; Peab ikka tükkis vara arkide peele ajama - - pitk tee ees Kaa; Vesi ulatas `arki Pöi; [seisab] argid laiali Lai; Kõ̭ik kraavi - - umma vesist lummõ täüs - - sattat kattõhargini sisse Rõu; võt́te hanna `harke vahele Plv; harki pidama tiritamme kasvatama – Hi poisid pidavad sedase `harke Phl Vrd haru1

6. ristitaoline kiri, muster punasekiri müt́s, punane `valged argid sihes Jäm; Kõige `lihtsam [kinda] kiri oli aŕk ja ane silm Pöi; särgi poogal `tehti teine aŕk, teine silm, nopiti seda viisi Muh || käejoon Ark tuleb pika peetri kohalt elu laua kõrvast Rak

7. (tähtkuju) Küünlabe hark Käi

8. adj haraline haŕgi sarvõʔ; `haŕgi `sarvige lihm Lut

jõulu|laupäev 24. dets Jöulu `laupa saunas katsuti, kes köige rutem `valmis oli, see oli suvel köige `jöukam Mus; Jöululaupa oo keigil ikka ühteaegu („ole virk ehk laisk, lõpp on ikka üks ja sama“) Kaa; jöulu `laupa `tehti kuhjaga leib `valmis, `oiti `nääribäni Krj; jõulu `laupa ollid makid Muh; jõulu `loupa `õhta toit oli liha ja kooritud kardulid, vorst Var; `jõulu`lauba `õhtu `toodi eenad tuppa Nis; lapsed lõivad `paśsi jõulu`lauba `õhtal HJn; jõõlu`lauba veid prahi kilimituga `väĺjä Kod; jõulu `lauba `tehti kõik `aeksast `vaĺmis, `toodi kuusk tuppa Lai; jõulu`lauba `üüśsi `piirgu ei süüdätud KJn Vrd joululaupäev, jõulupoolpäev

jõulu|makk jõuluvorst On `teite jõulu makid valmis juba Pöi

laguma laguma Ran Nõo, (ta) lagub Kuu S L(lakub) Ris Juu JõeK JMd Tür Kad Rak Kod Plt Vil, laub Kse Tõs Aud HMd Hag, laob Mär Aud Ris HMd Kei Rap; lagoma Vai Kan, (ta) lagob Mar Kul Vig Lih Mih(lakob) Ris; lagume San, (ta) laob Pst Hls, laoss Krk; nud-part `laonuʔ Urv; ipf (ta) lakki, laḱki Hls Krk
1. lagunema, katki minema (esemest, hoonest vms) lagond regi Vai; pätid laguvad `jalga ää Khk; `meite värava taga on majad lagund puha Vll; `tuhkapäeval es tohi naesterahvas `teise perese `menna, siis puu nõud pidid ära laguma, vitsad pealt ära tulema Muh; mei regi lagus εε Käi; maea lakob ää; vana lagond maea Mar; tühi koht, maea on `sisse lagumas (vajumas) Var; aid lagun ää, kitsed tulavad `vällä; keres laub ää Tõs; ta on lasn keik ää lagoda Ris; mis ise ei lau, [selle] lõhud HMd; kui pöid ää laub, `võetakse otsast ää, siss on siarik Hag; `u̬u̬ne `laove ärä Hls; `amba lakkive ärä Krk; sääl om niisamade nigu `meilgi, är˽`laonu˽kaiv San; harüss läts `katski ja taosse lagosivaʔ ärʔ Kan
2. a. laiali valguma, koost ära lagunema veiste sönnik lagub änam kut lammaste sönnik Khk; me saime mädäd `vilja `möisast, levad lagusid `ahju ära Kär; `tuhlid lagusid ära Kaa; Meie makid lagusid see voasta keetes puhas ää Pöi; Piab `seĺpu kõbaste `kinni `tõmmama, mud́u koorm lagub ää Han; nahk ikke kondid `kinni oiab, et laku ühüst ää mette Mih; mage õun ei lao ära, apu laob ära Aud; kevadesed ja talvesed silgud `kolbavad suetsetada, `suised rasvased laovad ära Ris; `erne sisse är lagunu, `pehmes keenu Hls; vili laoss (pudeneb) äräde, ei ole kogujet Krk || kenad kuued, nii tiheli `kurdusi täis ning ännast püsut lagun (seelikusaba hoidis laiemale) Kaa b. fig sünnitama ku `rasket`jalga inimene `eitup või tõst rasset `asja, siis om ärä lagunu (enneaegsest sünnitusest); ta es saa änäp kodu, enne lakki ärä, ti̬i̬ pääl olli ärä lagunu Krk || paksuks, vormist välja minema Se naene on jo päris ära lagund Jäm; Reet on peenike, aga Mari lagus ää Kaa
3. sulama, lagunema (lumest, jääst); pehmeks muutuma (teest) jöös on lume lagumise aeal pailu vett Jäm; Kevade teede lagumise aeg oli, `kuskilt es pääse läbi Pöi; siis akkab meri ää laguma, kui `puhkeaugud `sisse lööb Muh; lumi lakub, lume lagumese aeg Rid; tee akkab ää lagoma, ei saa änam `reega mette [sõita] Mar; iä lagun jo ää Tõs; meri liigub juba, akkab laguma Khn; vara kevade akkab lume lagumene Kei; lume lagumise aig oo, ti̬i̬ üless `keŕkunu - - `pehme Krk || (kevadisest suurveest) vee lagumise aeg, kui iä akab ää `lõpma Khn; vi̬i̬ lagumise aig Hls
4. laiali, lahku minema (inimestest) laguti koost, ega mees oma kodu Rid; mo pere lagos ää, üks läks siia ja teine läks `sõnna Mar; latse latse puha laḱkiv ja kat́tev ärä, lätsiv laiali Krk
5. levima, laiali valguma a. (haigusest) see tõbi juba lakob laiale Mar b. (kuulujutust) lagus jutt laiali `rahva sega Kaa; `laustud söna lagub, oled sa ta `väĺja `ütlend, sis ei pea teda enam Vll; [jutt] laiali lagunu `rahva kätte Krk; lagunud suuga ropendaja; lobamokk Lagunud `suuga inimene, roppu juttu ajab Hää; vana lagunu `suuge, vana lobimokk Krk
Vrd lagunama, lagunema, laguvama

magi magi Var Tõs Khn Jür KJn, maki hajusalt L, Ris Nis Juu (esimene magus) virre maki oo see, mis kohe raba `aśtast tuleb Mär; maki oo paks alles, makil ei ole umalud sees vel Vig; maki oo magus. mida magusam maki, seda `kangem õlut saab Kse; Makit lastetse läbi kadakate ja õlgede, siis oo ia puhas maik Han; sedä magust magi joovad naised, kui õlut tehässe Tõs; Noh, lapsõd, tulgõ nüüd magi `juõma Khn; magus kui maki Aud; keedetud `veesse `pantase linnased ja maki oo magus käe Tor; kui `meśki ligund on, `võetakse pialt, se on maki. kui maki on `võetud, kallatakse keend umalad `sisse, kallatakse `meśki kaĺla `aśtjasse, `lastakse üks veerend tuńd `immida, siis pannakse `joosma Nis; `enne sai ikke makid `võetud, `meśki pealt sai `võetud, se oli `kangeste magus, `üiti maki Juu Vrd mage2

maik maik Iis TMr Ote Rõn, g maigu Sa Rei hajusalt L K, Trm M Puh San hajusalt V, `maigu VNg/n `maiku/ Jõh IisR, maigo Mar Vig/mae-/ Ris, maegu Muh(n maḱk) Mär Pä Kod hajusalt VlPõ, TLä; kaasaü maaǵugaʔ Räp maitse a. maitsmismeelega tajutav aisting; kõrvalmaitse Ta sai hea `maigu suhu Jõh; kena maiguga söömaaeg; pole nende tuhlistel sedist `maiku `ühtid kut `valgetel Jäm; egal söömal oma maik; keiuda ölut uuesti, `ingand maik juures; [rebane on] maigu sohe saand - - ühe kana ää viind, nüid tuleb teist veel `viima Khk; Lähker teind piimale kuiva maigu sisse Kaa; keik puud ep tee kenad `maiku, lepa `puuga peab liha suitsetama Pha; Käkid on vähe keend, keemata jahu maik sihes; Vara sai `tõustud, une maik alles suus Pöi; uied `tuhlid‿o nõrgad vel, nendel põle `maiku koa vel Muh; vöi sees on vööras maik; Mo eest olid nee apud makid ikka nii ead `maiku Rei; see [jook] ühnä ää ingänd, sel põle `miskid mekki egä `maiko Mar; leib oo naa `piikund maegoga Vig; Piim oo `lähkris ummukses, võtab seisn maigu sisse; Mool oo sulu`nuhtlus (nohu), ma ei tunne `kõiki `maikusi; Kui korra on varastud ja pole üles tuln, siis [on] maik suus ja tahetse edatsi varastada piltl Han; väga maigust ära (seisnud õllest) Var; piim `lahtub ää, lähäb alva maeguga Tõs; Sie piim enäm `kietä ei sünnü, murrastõt maik `juurõs Khn; `virtsi pane üks tera, kui `kaapsa suppi keeda, `jälle teene maik Aud; see peenike sool on kibeda maeguga Vän; kaneeĺ teeb riisi pudrule ea kõrgi maegu Tor; Piim `kilkab, ei ole ta apu, ei ole rõõsk - - maik on juures Hää; katso, mis maik tal sies on Ris; selle aśjal temal põle `miśkid `maiku, tema ei süńni `süia ega `juua Juu; kui nendega (ogalikega) põrssaid `süöta, siis nad kasvavad `äśti, aga iljem enam ei või, annab lihale kala maigu JõeK; kaĺla`aśtjale `pańdi lepapuust pulgad, kuusest ei `kõlba, annavad tõrva `maiku JJn; mage või on ilma maiguta nigu raba vesi Tür; ku paad `õuna `lamma rasva `ulka, ei õle sugugi `lamma rasva `maiku; porikala nagu kogri, muda maik juuren Kod; piimal ingeõhu maik juures (lõhnab halvasti) Pil; lahja piim on silakas, ilma maeguta; liha on `räidimä läind, tal põle enäm iäd `maiku KJn; kasepuu annab pigi või tõrva maegu `juure ja kuusepuu annab vaegu maegu `juure (liha suitsutamisel) SJn; `ernil koppunu maik man Trv; Tühjä kõtug om pallal leväl kah ää maik Pst; Si̬i̬ om `vaese maiguge õlu; suve kuumage `täämpe ti̬i̬ [söögi], ommen om maik man Hls; egä miu `suugi `vaśgunahast egä `saapasäärest ole, küll tagi `maiku tunnep Krk; rääbissel om nigu või maik Ran; Ää maeguga süüki süvväs paĺlu magusamba suuga Nõo; ränikil (muulukatel) om rosina `maiku Ote; Ku magu - - es olõ˽`kõrda peten `puhtas tettü, sõ̭ss - - täl (supil) oĺl `õkva˽sita maik man Urv; Ma˽`t́sirksi söögile pisu `piimä manuʔ, sõ̭s sai parõmb maik Rõu; Ku makõlt kiisla keedete, sõ̭ss sai huba ja halva maaǵugaʔ Räp; teil om veiga hüä maigugaʔ leib Se Vrd maits b. mõnu, rahuldus [inimesed olid] väsin ja unised, et sel (pulmapeol) põln änam `miskid `maiku, aga vat sa koeu ka ei lähä Lih; elul põle mette `kellegi `maiku änäm, sure või ää kohe Tõs; mis maik sel tüel viel ond, kui inimene külmetäb, märjäd `riided `selgäs; Juõdikuga põlõ kellegi maik elädä Khn; midägi `maiku ei ole man sel kõnel, ei ole mõnu (kirikuõpetaja jutlusest) Hls; oss ma kolme`kümne `aasten ollu, siss ma tunness elust `maiku Krk c. (mitte) maiku(gi) , mitte üks maik mitte sugugi, vähimatki, raasugi ei ole tämast mitte `maiku `kuulla VNg; mette toedu `maikugi põle änäm Tõs; ma põle täna `maikugi veel süönd JMd; tema piimast ei tule koort mitte üks maik Plt; naeste`rahva `kaksive [lina] , mihe es kaku mitte üits maik Trv; aga kaits põrst om nigu kängu, ei lää edesi mitte `maiku Puh; ku kuiu põud om, siss ei pala tuli mitte üits jumalõ maik, `koŕssna ei `tõmbaʔ San; ei olõ `maikugi söönüʔ Rõu

Vrd magu2

maki|hark 1. vorstide ahjupanemise hark maki aŕk - - `pahnade pεεl olid ühekora makid `ahjus keind, siis argiga oli `pandud `sisse Khk

2. vorstitikk keedetakse ja küpsetakse, aga `süia ei `kölba = maki aŕk Mus; Ise pisike kut maki aŕk, aga nää kui tubli Kaa; Mees kut makiaŕk (väike), aga suud oskab küll pruukida Pha Vrd maki|ork

maki|laga soolvesi tanguvorstide hapendamiseks maki laga olle se, meke sees makid `hapnesid Phl

maki|puder vorstitäidis Maki puder keedeti odratangudest, jääti ennem poole keemaga, et söre oleks, siis oli param läbi makivörla soole sisse toppida Kaa; Naised tegid ja `keetsid maki pudru ja täitsid makid ka Pöi

makk1 makk g maki S(maḱk Muh) Mar Kse JõeK SJn; g maki Hls

1. a. (tangu)vorst Anna `moole seda makki maida Jäm; makkisid tehasse ikka änam jöuluks; see pole soole kuigit kauaks, se soole nönda kut koira `kaelas makk Khk; `martidele `anti makkisi Krj; vanast olid ikka makid - - muist olid jämemad, muist `peenemad Pha; pühadeks `tehti `saia ning keedeti makkisi Vll; Maki sooled `toodi juba `õhta tuba `sooja, taŋŋu pudru keedeti, pisiksed liha natuksed sihes, `lasti `jahtuda ja siis `aeti läbi `võrdla soole `sisse Pöi; voŕst `olli makiga makset (s.t vorst vorsti vastu); kui `maḱka tehasse, siis peab verd koa olema; üks ait, kaks puu lukki ees = maḱk Muh; makk on vorst, veib `olla verega ja `ilma; Enne seisab kuera kaalas makk kut senel taskus raha Emm; taŋŋud ja `rasva ja sibuled `pantaks sega ka ja `tehtaks makki Käi; vanad rahvast pole `tangu tein, `olle jahust makk Phl || `keeris vörgud makiks (rullis kokku) Pha Vrd makerjas, makkar(a) b. verikäkk makid on verest `tehtud klimbid, neid panna supi `sisse JõeK

2. soolikas `kiskus makid `välja Krj; jo makid `lastod `vällä kõho seest Mar || piltl Kere on nii ele, et makid mängivad sees marjaasi Rei

marjaas `marjaa·s g -i Lüg Jõh IisR; p `marjaa·si Rei Kos/-oa·si/ Jür, Marjaasi Pha Emm LNg Mar HljK

1. marjas, kaardimäng `õhta `mängisime `kaarti - - `mängisime `marjaa·si Lüg; `Marjaa·sist `saivad jägu `ainult `suuremad `mängijad, sie on `raske mäng IisR

2. piltl (näljakorinast) `Suolikad akkasid `marjaa·si `lüömä, kõht läind `tühjast IisR; Kere on nii ele, et makid mängivad sees marjaasi Rei; kõht karjub, sooled mängivad `marjoa·si Kos

Vrd marjas

mängima `mängima Krj Pha Emm Phl Mar Vig Tõs PJg Vän Tür, (ta) mängib Rid Tor Hää Ris JMd Kad VJg Iis Trm, mäŋŋib Käi Rei, `mängib (-ŋŋ-) R(ma-inf -maie Lüg, -mä Kuu Vai), mäŋŋab Vll Rei; `mäńgima Aud Nis Kei HaId Amb JJn Sim Pal Äks, (ta) mäńgib Mär Juu Koe Lai Plt; `mängama, (ta) mängab Kse PJg, mäŋŋab Khk Kär Mus Kaa Emm; `mängma Vän, (ta) mängib Mar, mängab Han, mäŋŋab Jäm Khk(-ib) Vll(-ib) Pöi Muh; `mäńgma Tõs, (ta) mäńgib Saa; `mängmä Var, (ta) mängib Mar, mängäb Khn Kod; `mäńgmä Kõp Vil, (ta) mängib Tõs KJn M/ma-inf -me Hls Krk/ T(-p TLä), (ma) mängi (-ń-) V; (nad) mängivad Kos SJn, `mängivad Jaa Mär Lih/-ń-/, mängavad Aud, `mäńgväd Mar; tud-kesks män|gitud Rap, mεn- Noa

1. mänguga tegelema, mängu harrastama `lapsed `mängivatta `oues VNg; minu ajal `pallu ei `mäŋŋitu - - nüüd `mäŋŋitasse, nüüd on `kuoli`lastelgi `pallud käes Lüg; viis kivi, akkama `nipsu `mängima Jõh; siis kui neil oli `aiga, siis `mängisivad `kaarti - - üks oli `kange `kaardi `mängijä Vai; lapsed `mängvad pimet sokku Jäm; kui obu `lusti aeab, siis ta mäŋŋib, änd ülal ning pεε ülal Khk; `pulmas mäŋŋeti `panti Mus; jöulute `aegu `mängasime, kevade `lambas sai ka mäŋŋatud Kaa; tegime ring`mängisi, `mänkti käsipidi koos Vll; lapsed `tahtvad tikudega mäŋŋa Muh; meie mäŋŋime `palli Käi; küläs ma ole näind kui `mängväd pillardid Mar; urunui‿o lastel `mängida paranda peal Mär; kudumene ja eegeldamine, põln seokst `asjagi, et sul `aega oli `mängida Tõs; Kaśsi pojad `tahtvad `mängä; Poesiksõst piäst sai järjest `kjõtsu mängetüd Khn; lapsed mängavad pimesiga Aud; talleksed tahvad `kangesti `mäńgi. metsloomad mäńgivad teinekord ka Saa; vanemad inimesed ikka `mäńgisid kaśsikäppa Nis; panime kuera kut́sika temaga `mäńgima HJn; Ema õpetas veel `mullegi, aga või mul nendega `aega on old `mäńgida Amb; `mängisime `iidlast, kividega mängiti Kad; `mänkä õma `mänkmiss, mes te `tõmmata (öeld lastele); veiksed siad tulevad ukse ette, mängäväd soja päävägä; koer ei saĺli `mängä, tõene tast `mängmä akada Kod; lapsed mängivad `petmest (peitust) SJn; pruudi krańts mängiti `enne ärä, perän `panti tanu pähä Trv; see mäńgs talu omale (kaardimängus võidetud raha eest ostis talu) Hls; temäl ei ole lustikest `mängi, ta om `aigek Krk; peni tükib `mäńgmä Ran; üle-eelätse võt́t kaśs toki suhu, mäńg tolle tokiga nigu peni Nõo; jõolu`lauba `tu̬u̬di - - pikäd õled `tarre maha, siss latsed `mäńgsevä sääl TMr; mehe `piava `plaani `kaardit `mäńgmä minnä Kam; kaśs `mäńge nika hiirega, ku˽hiiŕ lät́s `urgu Har; siss mi mäńge pinikesegaʔ, vahel oĺlimi˽käṕikullaʔ, vahel uṕikullaʔ Rõu; `õkva silmäh om, kuis tu hõhvakõnõ laudast tullõh `mäńge Vas; `mäńgeh saa ai kaia, õt `haigõt saa; om lipõ pini, tulõ `mäńgih `vasta Se; hopõn lätt `mäńgih mäkke Lut; maha ~ ära mängima mängu pandut kaotama vana `kindrali poeg `mängis `mõisa ää `kaertega Tõs; üte `ü̬ü̬ge olli seidse tuhat är `mängin Hls; ta poiśs om hukka lännüʔ, ta‿om umast esäst peritü varandusõ kõ̭gõ maha `mäńginü Har; Nätä˽saa, kas tä mäńg - - varandusõ maha˽vai Rõu || (tühja kõhu korisemisest) Soolikad mäŋŋivad `marjaa·si Mus; Kere on nii ele, et makid mängivad sees marjaasi Rei; sooled mängivad `marjoa·si Kos

2. a. millessegi kerglaselt suhtuma, millegagi naljatama; kedagi sedamoodi kohtlema `Mängib `toisega `nindagu kass `iiregä Kuu; Kui - - `tüölistega seda`viisi `mängitasse, ei siis jää `seie kedagi suvest `tüöle IisR; See Leeni mäŋŋab [poisiga]- - kut kass rotiga, poiss teeb keik, mis tüdruk vähe tahab; Terisega äi vei mäŋŋata Kaa; Mis siis mõisnikkudel seda`viiti oli inimestega viga mänga; Kaua sa siis seda `moodi teisega mäŋŋad, maksa [raha] ää ja `kordas Pöi; ärge `mäńgke nigu minu emäga mängiti, pange`pääle ja viige `Tartude (haigest) Nõo; tõõsõ˽tsüt́sütäse˽takast, et sa last naaśõl `mäńgi `hindägaʔ Vas || timä ańd kaubmihele linaʔ `võlgu, noʔ om kaubmiis henne `pankrot́ti `mängünü, no˽sai ta `pükse `mü̬ü̬dä Har b. jantima, vallatlema söö kenasti `pääle, mis sa sεεl mäŋŋad Khk; Ära mäŋŋa mo kallal, ma saa kurjaks ka Rei; sa mängäd `sü̬ü̬mise juuren Kod; elu `kargas täis, et mis sa mäńgid Pal; vanast üteldi, et mäŕt mängib, no siss tuisass ja vahel [oli] sula, nigu ta trehväss Ran c. kellelegi vempu, ninanipsu jne tegema Lähme `mängime `talle mõne nina`nipsu, `tieme `akna taga `kolli ja; Sie teritab `ammast, tia mis `ullu tükki `teisele `mängibki IisR; ma mängi neil ühe vingerpussi Hää; oh sa `sinder, missuguse tüki sa mul `mängsid Saa; küll ma tal üte pussi mängi Krk; ta `mäńge tõsõlõ kavalusõga sääräst `konksu, et tõsõ is tiiä is Har

3. jändama, mässama `Estest on `õlpus küll rukkis vikkatiga maha `lüüa, a vahi, kui `paĺju pärast piab `mängima `vihkudega ja `viisikutega; `Piitsaga `maksa `mängida, `selle peru tigeda obuselle `anna `ruoska IisR; varem `pańdi ta lume ange peal - - ja sai `jälle virutud ja, ja sedamoodi sai sellega mεngitud (linasest kangast) Noa; Mis sa tühja mängad selle aea kallal, parem lähme põllale töösse PJg; mesterahvas ei oleks püsind `mäńgida [emata] tallega (talle lutist toita ja hoolitseda) JJn; tüdrukud tegid `pat́sisi, naised ei `mäńgind oma `juustega paĺlu Plt; välja mängima hakkama saama Kümne mehega ei mängi välja, vahetuses peaks kaksteist meest olema Tür; putked mängima panema kiiresti ära jooksma ega nüüd põle muud ku pane enese putked `mäńgima Mär; pani putked `mäńgima Lai

4. (loomadest) mänglema; paarimisajal eriliselt käituma kui nad (kalad)- - siel `mängima tulevad vie `pinnale, siis vesi kohe `mustab Kuu; `katso ku kalad `lüövad `ninda `kuuti ku päiv on vilus, siis `mäŋŋivad Lüg; `metsüksed `mängid keväde Vai; kui kalad `mängmas olid, siis ta läks `vörku `lasma; mihulased `mängivad vaa ilmaga Khk; kui räimid `mängavad, siis saab vörguga suure summa Mus; Kena ilmaga ääre kalad `kargasid vee peale öles, siis oli kena ilm edasi, kui kala `mängis Pöi; kalad `mängvad, kui kange soe vesi Mar; sääsed `mängväd päävä käe, kihavad kõik Tõs; tedred kudrutavad ja mängivad mets Tor; ku nad (kalad) mängivad, siis `pillavad üles vi̬i̬ sihist, siis tuleb `tormi; räim ju kõige `rohkem mängib, nõnda ku vesi pladiseb Hää; `vaikse ilmaga mängivad kalad, `lüövad vie peal sabaga `lupsu; kebadi kala mängu aeg tulevad [haugid] maa vie `sisse `mängima Ris; kala mängib loimas nõnna‿t vesi `suitseb Iis; tedred ja mõtussed mängäväd keväde, näväd ei puari nagu kukk ja kanad Kod; konna mängiv `õhtu ja `piave oma pillerkaari Krk; Mõtus mängse su̬u̬ pääl Har; Vanast oĺl illus kaiaʔ, ku˽kala˽`naksi˽`mängmä, `säntse hüä, ilusa ja˽vaa ilmaga tuĺl neil tu̬u̬ luśti `lü̬ü̬mine Rõu; ku [latikas] piĺli`ru̬u̬gu `sisse tulõ, siss nakkas `mängmä, lööse vett nigu `kauhna Räp; latigõʔ mängeväʔ nigu tsiaʔ `tsuklivaʔ Se

5. muutlikult liikuma; helklema Päiv kohe `mängib pääl (priskest, läikiva karvaga loomast) Kuu; nüüd `oige meri `mängi (lainetab kõvasti) VNg; mõni `naiste `rahvas on `ühte `puhku `poisi `kaulas, kas tämäl veri `ninda `mängib või Lüg; Kui sai väär palk `seina, akkas `seinas `mängima IisR; `päike `mängide lihavötte esimese püha oomigu Khk; päe mäŋŋab, kui ta tõuseb Muh; Si̬i̬ inimene on nu̬u̬r ja elav - - tal veri mängib Hää; olime sial reialuse ots, `vahtisime kui päike mäńgib Koe; esimäsel lihavõte pühäl pääv `mängnud, vot nõnna `viisi rabeleb; küll pada mängäb, liha ki̬i̬b kõvass Kod; lihavõ̭ttõ edimätse pühi hummogu `varra om nät́äʔ, ku päiv mäńg, lüü kõ̭iksugutsit `väŕme Se

6. etendama Mis `rahvamajas `õhta mängetägä Khn; Ühest kivist said pool õlbsamast [veskikivi] teha kui teisest kivist, nii et see mängis jällegi inna juures oma rolli piltl Trm; ma sullõ mäńgi nii ilosahe `vällä, et naarat ni‿et kõtto piät kinni Se

7. end kellenagi paista laskma; kellenagi esinema või teatud olukorras käituma; teesklema mina olen - - `kauplend ja käind ja pekkulant̀i ka `mängind Kuu; `kaura lesemed `lüöväd `perses `marjaa·si, ise `mängib `saksa Lüg; siis käis viel `müöda `mõisate - - `mängis viel `luoma`arsti Jõh; Mis ta `seie `põllule tuleb `kupjast `mängima `ilma`aegu, ise kedagi teha‿i `viitsi; Sie on küll `viimane suli, `mängib sõbramiest - - ja pettab su `ninda läbi et IisR; üks kana mäŋŋab kuke osa, oli `pöösa all ja `tömmas `laulu Mus; Sa ää mäŋŋa sii lolli üht Kaa; ta mäŋŋib ka peremeest, `eesel taal pole mette midagid Vll; Ää akkag narra `mängmä Khn; [tüdruk] mängib kohe `lit́si igaga Kad; `tahtis koa `tislarid `mängi, tegi mõne laua VJg; Pool seljakile muas - - mängib laiska vai puhkab väsimust Trm; no mes mõrsukat sa mängäd (öeld kirvega käivale mehele) Kod; peremehed olid enam jägu `töökad mehed, mõni ärrad `mäńgis Plt; kes tü̬ü̬d ei ti̬i̬, ilusti `rõõvin, mäńg `saksa Krk; veli jõi ja `lakse ja `mäńgse pät́ti, siss `pańti `vańgi; Peremi̬i̬s mängnu purjun olekut Nõo; mis no härrä pojal `śaksa viga `mäńgi om, `taśkuraha `karmanin, peenü leib kõtun, ilusa `rõiva sällän Har; ta lät́s [kõrtsi] peremi̬i̬st `mäńgmä Räp

8. muusikat tegema, esitama `ommiku [karjane] `mängis pasuna, kui `luomad kokko `aeti Jõh; `mäŋŋi üks `tantsulugo; `käüväd `leier`kastiga `mängimäs Vai; sa‿p `oskagit `pilli mäŋŋata Jäm; noored kεivad `tantsimas, pilli mees mäŋŋab Khk; löötsa piĺl, seda `mänktakse moal egal pool Vll; Poiss õppes ennast juba noorelt viiulit `mängma Pöi; ma `oskasi koa `simlid mänga Muh; vanaste mängiti `kandlid Rid; kerikus orilad `mängvad `jälle; mängi üks ea lugo `väĺla Mar; kis `oskas piĺli `mäńgi, see `mäńgis Mär; Anna pill `siia, ma mängä kua ühe luu `pilli Khn; pasunad mängiti pühapäe Hää; `ennevanast mängitud toru`piĺli ja `aetud `sarve Rap; mul oli kitsesaŕv kua omal aal siin, puhusin teist ja - - `ańdis - - mitu lugu väĺla `mäńgida KuuK; timmin `kandle ää, siis akan `mängima VJg; minu peräss või `mänku lõõtsa `piĺli Kod; karja pasun oli pikk suur - - kui vana õppind karjuss, siis `mäńgis sellega ilusad lood `väĺja Lai; [pulmas] `tehti rińgi `mäńgusi ja tańtsiti ja - - suur ärmoonik oĺli `mäńgmäs ja KJn; sõss lätsive `kambrese jälle `tańtsma ja `pilli `mäńgmä Trv; mine mäńgi minu `kandle pääl Puh; ku laalab, siss nigu erilit mängib jälle, kõ̭ik jooseva kokku `kullema; ta (kirp) `õkva nigu `pilli mängip kõrvan Nõo; kabelipühäl na laaliva ja mäńgevä `audõ man, kes `laśke raha i̬i̬st `mäńgi ja laalda Võn; vanast üteldi, et siss tü̬ü̬ lätt ku piĺl ka mäńg Ote; vanast is mõistaki `kiäki muud `mäńgiʔ ku˽toru`piĺli; meil oĺl tubli piĺlimiis, ku tu̬u̬ `mänge, siss vanainemise `lät́si ka `tańdsma Har; timä `mäńge `kõ̭iki `pille Vas; sa‿i taha muudku kindsokannõld `mängeʔ (ehal käia) Se; kõriorelit mängima kõrist pigistama Kõre orelit mängib - - ku teine kõres `kińni akkab ja pit́sitab Hää; eks nad luband mõnele kõri orelid `mäńgida, kõrist `kińni võtta Sim || piltl Õli ikke ennemalt kõvad niitjad, kui pani vikati `mängima, siis mua kadus Trm

need1 nee(d) S Lä Mih Tõs Hää HMd Kei Rap Kos Jür JõeK Jä I VlPõ, nie(d) R Pöi Muh Khn KPõ, ni̬i̬d Kod MMg Äks Lai KJn SJn Vil, ni̬i̬ M T, ni̬i̬ʔ Har Räp, ned Kir HJn JõeK KJn, nid Hää Lai KJn, ne Jõe Kuu Khk SaId Muh Hi Kse Var Aud Vän hajusalt Ha, Kad Pal; g nende hajusalt S, Lä(nõ- LNg Kul) Aud Pär PJg hajusalt K(nenne VMr Rak), Kod Lai Plt KJn Krk Puh TMr Rõn, neide Pha Tor KuuK(neite) Nõo Ote San Har Se Lut, neie Sim Trm Kod Hls, `neie R, nei VNg Vai(näi) Trm, neede Puh Nõo TMr Räp, nete Mär; sisseü `neihhi Se

1. näitav asesõna, mis viitab lähedal asuvatele või muidu tähelepanu objektiks olevatele olenditele, esemetele, nähtustele a. (substantiivselt) mes rüsad ne on Jõe; Nee on `oite pahad `lapsed Kuu; nie on ilusad `ruosid VNg; need (noored) `näikse nönda `semmivad Khk; nee täst teisepere lapsed Mus; ne ni näljased loomad Jaa; nee (jalatsid) oo `mitme `jalgas köin Muh; ne on paadi tollid Phl; eks need `tehko tööd, mis need `laisklevad LNg; mina põle näid (täisid) kannud Kul; kas sa viid üksi `sjõnna nied Khn; ne‿o kõik `sisse `rändan Aud; ma olen neist kuuln, ma põle neid näin HMd; nee on siin siis maa külad (mitte rannakülad) JõeK; nee (kalavõrgud) on `tehtud selle nõelaga ja `pilpaga Ann; kust kańdi rahvas nied olid Sim; neie vana tuleb, vanaisa Trm; ni̬i̬d (harjuskid) oĺlid vene rahvas, umm`ki̬i̬lsed ei olnud Vil; kas neil ka kedägi `vaeva om Trv; ni̬i̬ om üte imeliku inimese; temä ilma nendet‿ei lää Krk; ni̬i̬ om `maarjapävä ajatse `põrsa Nõo; emä pannu neid (lapsi) sinnä uss`aida ja siss uńdid omava `kõńnuva sääl `ümbre aia TMr; Ni̬i̬ läävä nüid meilt ärä Rõn; ei olõ ma `kuuldanu neide juttu Har b. (adjektiivselt) neist soredatte jähudest tuleb ia supp Jõe; kui `laśti, nie `kuulid `lendasid viu ja viu Hlj; mina `käisin `moisas - - `neie `tienijatele `omblemas VNg; mia‿n taha neist `asjost `siule `rääki Vai; nee suured pangad olid kövad Khk; Ma veta nee riided ült ää Kaa; ei nee mehed taha `mangu üht Muh; Nee makid `sündisid süüa küll Rei; lapsed ikke `korjavad neid sine`lilsid Mar; nete tüdrugudele oli `antud siis ilusad pärjed pähä ja Mär; kõik ned majad‿o täma jagu Kir; Tema nid Alt-Räägu põllud maaks tegi Hää; mis sa piad nende kukedest HMd; ega ne `aastad põle mud́u läbi läind Kos; mis sa puolid neist sõnadest Amb; sie on `neile kuertele paras VMr; ni̬i̬d uhumrid one ärä `taĺtet Kod; neid mets`kitsesid ka on juba Äks; elumajad oĺlid ju kõik nid suitsu majad KJn; mis sa ti̬i̬t nend‿`närtsege Krk; nüid om täl ni̬i̬ ädäpäevä käen Puh; miu mi̬i̬s `olli paĺlu etemb kui siin ni̬i̬ suure ja rikka peremehe Nõo; vanal ni̬i̬ kondi ja soone om kõ̭ik nii nõrga Ote; Nende varrastega ei ole midägi tetä Rõn; sääl pańt kõ̭iḱ ni̬i̬˽hauʔ ala - - mud́o es pääseki sinnäʔ (porisest teest) Räp c. (adjektiivselt) viitab teatavale ajale tama oli neil `päivil siin Vai; neede `päivi sehen `oĺli tu̬u̬ liha`varguss Nõo; minevajasta neil `aigu oĺl säks sisen (Saksa sõjaväest) Har

Vrd neo

2. näitav asesõna, mis viitab eelnevalt nimetatud olenditele või esemetele siit `lapsed - - nie `käisite Kabernemes `kuolis Jõe; kuppu `sarved, `neigä kuppitasse, kisuvad paha vere `vällä Lüg; kaks miest tulivad obusega - - ja mina tulin `neie taga IisR; kääd‿o nödid ka, nendega ep saa eite midad teha Khk; suured alud, nende küljest sai `löödud `piirgu Kär; vihmaussid `söuksed punased pikad, mulla sees nendel augud Krj; Vanad tüdrukud, nendel on seda nodi küll Pöi; lase mette poiss`lapsi mei puki `juure, nee `aevad ta `varsti tigeks Käi; pätaged `tehte ka, `talve ajal `käide `nendega Phl; mes laulatud oo, need oo meeste naesed Mar; vanal ajal olid ikke pussak vööd, nüid ei ole änam neid Mär; kolm peiu`poissi, need `tõstsid nooriku kerstu `peale Han; enne `kisti lõhmuse niinesi ja neidega `panti [lootsiku] kaared `kinni Tor; lapsed, nied nutavad ja karjuvad, pane neid magama siis Kei; kaks `lehma, nied lüpsin ära JõeK; kes vallatumad elu elavad, nie lähevad kõik `põrgu JMd; võt́id `piale rehad ja adrad ja `õhta tulid nennega koju VMr; ühed inimesed tulivad sealt - - tulivad nennega ühes Rak; pi̬i̬, ti̬i̬ ja ki̬i̬, ni̬i̬d one kõvad tähed Kod; mis suure metsa all kasvavad, `näile ei kasva `pähklid `küĺge (sarapuudest) MMg; vanemad mehed, need kańnivad kõik vööd pial, aga nooremad, need ei kannud Lai; kugara, ni̬i̬ `panti `sarda Trv; vana päevä om alva päevä, ei ole ni̬i̬ ää Ran; kõ̭ige lastega lätsi `mõtsa marjule, kas mia siss nakassi neele `korjama Puh; ei ole mina nännü mitte ütte konna`poiga, ni̬i̬ om ärä kadunuva Ote; võta ni̬i̬˽kah üten - - sa ei˽saa ilma neildäʔ Har

3. näitav asesõna umbmääraselt viitavas rollis (euf menstruatsioonist) kas tääl need juba olnd oo Mih; [tal] õlnud need külles ja võtnud kohe sealsamas oma musta särgi seĺjast ära Trm; mia oli kuustõistku aastat vana, ku miul ni̬i̬ ümmer akasive Krk

oort oort Sa Kse kohe ma tule oort tagasi Jäm; joulute eel tapeti siga ära - - siis `tehti makid oort `valmis Ans; Töused oomiku öles, tuba külm, oort on puud `tarblised Kaa; minge siit samast oort üle kivi aja, vära on oort vasakut kätt Krj; lambi rikkus ää oort (kehvast lambiõlist) Jaa; kui - - `veskid es joose mitte, siis oort käsi kividega tõmmati ja `tehti `leiba Pöi; ma tulen oort Kse

pann1 pańn g pańni Kul Mär Khn Aud Tor Saa hajusalt K(g pańnu Juu), I Võn San V, panni SaLä Vll Pöi Muh Mar Lih Var Tõs Hää M TLä Ote Rõn Rõu, pannu Vig Kse Kei Jür; pann g panni Käi Rei, `panni Kuu Jõh IisR(-ń-), pannu Käi HMd, `pannu VNg Lüg; n, g `pannu VNg Vai

1. siledapõhjaline metallnõu hrl toiduvalmistamiseks liha `keideti `pannu peal VNg; idatuul vieb `pannultki kalad menema Vai; `piklik pańn, kus makid ja saiad peel keivad Mus; See on igavene vana pańn, aga vali veel, ikka peab Pöi; `rasva `alla ja räemed panni `peale Muh; panniga praeda liha Rei; saa `panni ahost kätte mette Mar; paneb pańni tulele Mär; ümmärgusi ja `suuri kańdilesi `pańna [on] Var; mo `aegas oli küll pańn, `silku `tehti ja kastet `tehti, aga liha enam keedeti ku `praeti Tõs; Lüe puär muna kua pańni `piäle Khn; kirikärral on suidsetamese pańn Hää; mammal oĺli `seake suur pańn, et kuus tükki sai liha `pääle panna `küpsma Saa; silgud, pannu pial `praeti ää HMd; neäri `õhtal tina `tehti nihukese pańnu peal sojaks ja valati `surtsti `külma vette Juu; Oli `jälle pańni pial midagi `tehtud, siis `toodi pańn lauale, pańnist ia süüa, ei `jahtund ää Amb; kõige esimesed pańnid olid nisukesed üsku ahju kriskad, siis olid pańni rauad VMr; mina ahjus suetsetangi liha, pikad pańnid on Pal; `pańdi pańn `röökima, kui võeras tuli, siis oli see mood́ - - kõva tuli tehti `alla, siis liha koledast ragises Lai; ei olnd `pańna kää päräst, pańnid on täis kõik KJn; ku kurjass saat, ütelts: laku `panni; mõnel om vana panni tüḱk süte `tõsta Krk; nüid küd́sätävä söögi `pańne pääl, ennembide teevä kõ̭ik ahjun Ran; ku liha soolane om, ega tu̬u̬ ei anna `rasva `väĺlä, mugu käriseb panni pääl; nüid om näil kõ̭ik siidikleedi ja poti ja panni, nüid ei ole kellestegi `puuduss Nõo; paeleib om paremb vi̬i̬l ku `pańne pääl tettü Ote; pańniga tetäss `su̬u̬sti vai küdsätäss `ku̬u̬kõ vai küdsätäss liha, pańniga võit kõ̭kkõ tetäʔ Har; meil um `suuri `pannõ kah, nu̬u̬ `võetasõ˽sõ̭ss, ku paĺlo `rahvit um Rõu; tsõõrik pańn oĺl sääne, määntsel es olõ `handa, noil oĺl käpp Räp

2. (pannitaolistest esemete osadest) a. tulelukuga püssi luku osa, millel süüdatakse püssirohi `Püssürohu pann, `sinne `panni `pääle rabudettud `kuiva `püssü`rohtu Kuu; silindri `juures [oli] pann, `pannu `pääle pani roho, `pitskiga põlema, siis `plahvatas Lüg; tulelukuga püssil oli raua sies sinkauk, selle augu pial oli pańn, kuhu `pańdi rohi `piale Kad b. (veskiosa) piĺlpaku pεεl‿o pańn, selle pεεl‿o pilli teine ots Ans; Püstvõlvi pańn ja `pillide alused pannid, nee pidid alati vedelt mearet täis olema Pöi; Pańn õli neljakandiline raudpurakas, seest õõnes ja selle sisse käis vähk, kus peal pilli õts käis Trm; `pańni saab liigutada edesi tagasi, nellä kruviga saad `teĺli, kui kivi rihid Ran; `veśki piĺl ju̬u̬sk pańni pääl Har c. `korsna pańn ehk kriiska Kod

patsama2 `patsama Krj Vll, da-inf patsata Muh viskama, paiskama laasid löid kogu, ise `vötsid napsid ja patsati aga raha (rahakogumisest pulmas) Krj; merese tohi `ühtid `minna mette, `patsab kohe `ümber Vll; `voata, et sind es patsata sealt (omast talust) `välja; `patsa makid kõege vaniga kerisele; nabrad `olli tuul laiale patsan Muh

pool1 pool g poole S L Kei Juu Kos Amb Ann Tür Pee Koe Sim Äks Ksi Lai Plt; pu̬u̬l (-ĺ) g poole Hää Pal KJn Vil M T, poolõ Võn V, puale Kod; puol g puole Ris Hag Kos KuuK Amb JMd JJn Koe ViK Iis Lei/-õ/, `puole R(-ua- Jõh); puõl g puõlõ Khn

I. num 1. a. murdarv üks kahendik puol `kolmat (2,5) Kuu; kolm üks pool (3,5) Khk; pool viiet (4,5) Muh; kaks ning puõl Khn b. (kellaajast) `kellu saab puol kakstoist VNg; kellu oo pool neljat Muh; `ummes kella pool `seitsme `aeges Mär; pu̬u̬l `seitsme aal tuleb kodo KJn; kell om pu̬u̬ĺ üit́s Krk; ma˽pia kell pu̬u̬ĺ neli kotust `vällä minemä Har; teḱke no˽rutto, rońg lätt viie i̬i̬st pu̬u̬ĺ (kuus) Räp

2. hulgalt, koguselt üks kahendik tervikust a. ant kogu, terve `vierand `liitrast saa viel midagi, `puolest juba vä˛e `aitab Jõe; puol obose `kuormat panin `sõnniku `vankrile ja ise `viisin ära Lüg; tund ja üks puol [on leivad ahjus] Jõh; mie sain puol vakka täüs `puhti pappu Vai; param ikka pool muna kut tühi koor Khk; Pool kera `lõnga on veel, `julgest soab teise `kinda `valmis; Pool pead valutab nagu ull Pöi; see kaŋŋas `tehti poole `küinra `laiune Muh; kahe ja poole `aastane LNg; oled pool `õuna ää söönd, kis sedä teist poolt siis änäm tahab Mar; pool [tööd] oo veel tegemata või änamgi; ma ole poole elu `aega `kaosid `lõhkund ja `pumpasid teind Mär; poole vakama rukist pidi nelja vakama eenama eest `lõikama Tõs; Ta (külimit) `oĺli jusku pu̬u̬l kuud, si̬i̬ lai külg käis `vasta `kõhtu Hää; pośtivahe oli `ohra, pool pośtivahet oli `kaera Juu; rukkinabrad on puole `kuormased või suuremad Kos; mul põle änam puolt `leibagi JMd; jõin poole pudelid `limunaa·di Tür; olime Vägeva `jaamas ja siis [rong] tuli kohe, kas oli poolt `tuńdi Pee; selle `aaga ingastas puole pudelid `viina ää Kad; pu̬u̬l `tuńdi `aega, kui läks Kod; [vargad] olid poole ü̬ü̬d `vahtinuvad, ei saanud obest ära `viia Äks; pu̬u̬l `tu̬u̬pi [viina] `maksis minu `aegus kolmkümmend ja kolmkümmend viis [kopikat] Vil; `julguss ollev pu̬u̬l `võitu Trv; nüid‿o pu̬u̬ĺ `vaeva vähep joba, tüdär tege puha ärä Krk; ei niidä põhjani maha - - pu̬u̬l `aina jääb kasuma Ran; pu̬u̬l `tunni nüid viriseb, `enne ku ta `aiga `ütleb (raadiost) Puh; mõni ütel, et mul om `leibä `veedi, ma‿i saa sulle pu̬u̬ld `pätsi `anda, siss ańd poolest poole; pu̬u̬l raha ollu ärä `mastu, pu̬u̬l raha ollu `anmada Nõo; siss tetti nisu jahust `kartuli pudru `sisse serände karaśk, pu̬u̬ĺ `olli jahu ja pu̬u̬ĺ `olli `kartuli `putru; rabavuss pengi olliva, nii nigu si̬i̬ pu̬u̬ĺ `lauda Ote; pu̬u̬ĺ maad saa ütele pojalõ, tõnõ pu̬u̬ĺ tõsõlõ pojalõ; ku pu̬u̬ĺ kuud om, siss üldäss meil nii, et kuu om `lõikõl Har; ma˽kisi üt́skõrd `põllõ lehmä suust, pu̬u̬ĺ oĺl suuhn joba Rõu; poolõ puńniga lavvaʔ Plv; paŕõmp pu̬u̬ĺ munna ku tühi ku̬u̬ŕ vns Vas || ku na (lapsed) vällän mängivä, siss om jo toda kira ja kärä üle poole (rohkesti, palju) Nõo b. ant kõik `seilasimme `puoles `purjes (poolte purjedega); `laiva `lähte, `puoled `purjed pääl VNg; `puoled inimesed `läksivad `tüöle, `puoled eväd `saaned tüöd Lüg; sa‿p tεε `pooli `asjugid Jäm; pooled `tuhlid läksid mäjaks Khk; `kapten `rεεkis, et pooled mehed olid ära uppund Emm; pooled inimesed olid juba `enni ää tulnd, kui meie `sõnna saeme Mär; maa olli nii pehme, et poole nurme jäevä üless `künmädä Rõn; poolõ inemise `oĺli ristitselle tullu, kiä `oĺli kutsutu Har; sa‿i tiiäʔ `pooli `aśjugi Plv; poole peal(e) kellegagi kahasse või midagi rentides jagama saaki nii, et omanik saab poole endale sie Ara `suolaja ost `nuodad ärä ja siis `puole `pääle mihed `jälle `püüsid, puol said siis omale, puol sai peremies Kuu; minä vein `metsävahile ühe [mesipuu] `puole `pääle Lüg; mia tei [heina] poole pääl Krk; Tü̬ü̬ teemi küll poole pääle, a ma‿s saa tost kibenatki omale Hel; mi `eĺli vanast `mõisan üte moonamihe kotusõ pääl katõkõisi poolõ pääl Har; kos tu Ossada su̬u̬ oĺl, sääl tet́ti `haina poolõ pääle Räp; mi ańni osa maad poolõ pääle tetäʔ Se c. (millestki väiksemast, poolikust vms) timbit [lambad], nee‿o poolde `körviga, pole `pitki `körvi mette Khk; mul oli `söuksed kätised, ma kudusi pooled sörmed Kär; Moole oo keige rohkem mokka mööda makid, pooled tuhlid (kooritud ja pooleks lõigatud kartulid) ja liha Emm; pooled tõllad olid na vähämad, na, kus kaks oost ees käis Mär; pooled pütäd oo vähemäd ja täis pütäd oo suured Tõs; `sõitsid poole tuulega Kei; pooled (kolmveerand) `käissed olid [särgil] Pal; `väegä höüd lang om tettü - - poole˽keerüga Har; keedeto˽seeneʔ pandass `pu̬u̬ltõ `vaate vai `kirno Räp; rüäl om õ̭nnõ‿vil pu̬u̬ĺ teŕrä - - olõ õiʔ põimuaig kavvõndõh Se d. piltl viitab millegi vähesusele, nappusele `Jusku `puole `mielega, no kuhu sa `tormad IisR; poole äälega räägib; poole iŋŋega (vaevu elusana) `pääses `randa Khk; Ma‿p lousund mette poold sönagid Emm; Seda sündmust ei puudutatud poole sõnagagi Mar; piab ika puol suud `kinni pidama, jäta ika muist `rääkimatta Hag; ära ole niisugune puole aruga VJg; mis sa ikka löterdad, pia ometi pool `suudki `kinni Ksi; kui selle naisele `ütlesid poole sõnaga pahasti, siis ta sai nõnna ärritud Plt; tapime kuan kana, lei `kirvega ta `pu̬u̬lde `vinna, kana läits `lendu; koradi poole meelelise - - mes te joosite `õkva `mõisde ärräle `ütlemä Ran; ta‿m poole aruga - - aap serätsit jutte, mes koheki ei `kõlba Nõo; sa‿lt jo periss poolõ arugaʔ, kis kolmapääväl `sanna kütt, sann kütetäss pu̬u̬ĺpäävä Har; Üldä˽tohe ei˽tälle pu̬u̬lt sõ̭nna eiʔ Rõu || vi̬i̬l olõ‿i· suurõkõnõ - - um pu̬u̬ltsika (pole veel täiskasvanud siga) Lut; poole kõrvaga kuulma juhtumisi, muuseas kuulma Äi mina‿p tee sest asjast mette uduaimugid, pole poole körvaga ka kuulma juhtund Kaa; Poole kõrvaga `kuulis, mis nõnda salajas `oĺli Hää; oleks nagu poole kõrvaga kuuld Sim; poole suuga, poolest suust põgusalt; vastumeelselt mes `anmene see oo, naa poolest suust Mar; puolest suust ta seda ika `ütles, aga ega sie täis `ütlemine ikka põld Hag; teinekord ei saa täie `suuga lubamisest `aśja, ammu siis veel poole `suuga Lai; ta nii poole `suuga iki lubas Ran

3. (määruslikes ühendeis:) keskpaik, keskkoht a. kui `vergud on `puoles vies, siis nad on kaks-kolm `sülda vie all Jõe; `Puole vie rivil läks `tarvis juo `potskad ja `lieted, mes `verku parajass sügävüsess avidid `oida Kuu; `kahvel `seiso ülemäl, nii `puoles `mastis Vai; `pooles määs, sedasi alt üles tulemas oled; `Saapad on `poolde `säärde Jäm; leib nönda pätsiks jäänd, poole `küpsemisega Khk; Tuul murdas kuuse poolest puust katti Kaa; urdad, libed kalad, poolest `saanti (pooleldi) aŋŋera `moodi Vll; Aug, ta liigub nõnda `pooles vees Pöi; mere `saapad‿o `poole `reide Muh; palgi `sisse `raiund sedasi õnarad, nii pooleni palgi `sisse Mih; pudel oo poolest saadik vett täis Tõs; pooles eas inimene (30-aastane) Hää; `jupka on poolest perset Saa; laev on puoles laadungis Ris; `suitsu tuli ju `poole tuppa Kos; ei saand `puolde `tiesse, siis tuli sõjavägi `vasta Amb; üks pleh́t oli seila pial, `poole keresse kohe Ann; kardulid `aeti `puolde `mulda VJg; ukse tegid `lahti poolest saanik Trm; [kuued olid] pooleni siareni või veel allap̀oole Lai; ta oĺli poolest `saati nõus Plt; poiss saab `ammu `enne `sinnä, teie ei saa `pu̬u̬lde `maassegi KJn; kalapüügige om nõnda, et ku `tervüss käen, om poolest sandik nagu lõbu asi Trv; lükkä [siiber] poolest maad (pooleldi) `kinni, ärä periss `kinni lükkäde; vesi olli poolest `sääri Krk; kui kuhi `olli pia poole pääl, siss nakati alt `kakma; kui kalet `lasti, tollega `minti `pu̬u̬lde `järve Ran; küll `olli kurb `kaeda, eläjäss saesap lume seen pooleni küĺleni Puh; tu̬u̬ om Savikenk, Savikenk om Miku ti̬i̬ pääl, poolen ti̬i̬n Nõo; mina‿s `julge nii `kõrgele minna, jäin poole puu pääle TMr; töŕk om poolõni `perseni Võn; `Jätse ussõ `pu̬u̬ldõ `vinna Urv; püśs oĺl poolõl vinnal Krl; ta om `tsialõ `pu̬u̬ldõ `süamede väidse `sisse tsüsänü Har; ku sa mäkke üles läät, poolõh mäeh olõt mäe jalal Rõu; Poissa`hammõlõ `pańte sälä pääle piht ala, nii poolõni˽säläniʔ Se b. (aja kohta) mei `puoles mais `läksimme [rändpüügile] Hlj; See aasta pole - - öiget koormaveo teed veel olngid, niid alles pooles talves akab lubama Kaa; Kes seal tegemas on, poiss põõnutab pooled päevad magada; Poole öö ajal ta tuleb veel `teise perese, noagu poleks `päeva `aega Pöi; pool suid‿o ammugid läin Muh; Teie tulete siis alles niitma, kui pää juba pooles keskomingus oo Han; vanaste naesed `kehräsid pooleni `ööni Juu; karu `üeldasse, et `kierab puolel `talvel teist puolt VMr; juba pooles `lõunas `aeti kari kodu, kui `kiili akkasid `jooksma Lai; läit́s poolest kuud ära (kuu keskel); ka ta poole päevä aig om Krk; kui joba vanger (tähekogu) `vehmri ommuku poole pü̬ü̬rd, siss teesit, et om jo pu̬u̬l ü̬ü̬d `mü̬ü̬dä; mul sai iki pooleni talveni ubinit süvvä Puh; si̬i̬ kuu lõpeb nigu lõhn `otsa, nüid om joba poole pääl Nõo; päiv om poolõn õdagusspoolõn Har; päiv sais poolõh `lõunah Plv

4. kaks korda (millegagi võrreldes suurem, väiksem vms) sie one `puole `targem kui mina VNg; minu `õtrad õlivad kõhe ligi `puole lühemad Lüg; küsis poole `kallimad `inda Khk; `Seaste on lund poole `rohkem, kut minev`oasta oli Pöi; ma sai poole odavamalt Muh; `ańdis moole poole `rohkem veel, kui ma küsisingi Mär; sie on puole `kaĺlim Koe; ta om jo pu̬u̬ĺ vähep tõisest Krk; temä müis oma `lamba poole `kallimbalt ku mia Nõo; lasnu na (palgid) `ontegi `lahki lõigata keśkpaigast, oless saanu pu̬u̬l `rohkemp Ote; su˽rõivass om poolõ ilusamb ku˽mul Har

II. subst 1. a. kaheks jaotatava eseme, nähtuse vms üks osa; külg Se kuorm `vankril‿o sul `tõise `puole pääl, se `lähte jo `ümbär Kuu; nahal üks on `karva puol, `tõine on sile puol Lüg; ladva pooled rabati ennem Kär; Liha soolati nõnda, et kile pool ikka `alla jähi Pöi; soe pool pannasse `vaeselapse lehel `vastu `aiged (paiselehe alumisest poolest) Muh; Lakard on sihane puu, mis vankri esimest ja tagumest poold koos peab Emm; Kotil keerati pahem pool ja oli jälle puhas Mar; veel olid kahe poolega [särgid], `taksest oli see alus, ja `pialmest oli lina, linane Aud; tagumine pool ehk tagumik Hag; param pool [kehast] jääb nõrgaks Juu; sai `väĺla arvestud, kui lai tuli - - kanna puol jäi `kitsam (pasteldest) JJn; siis nad (turbapätsid) seisivad niikaua, kui jo `pialmist puoled saivad nii kuivast, et kannatas jo kierata Rak; tuuli luud - - si̬i̬ oli õlest `tehtud luud, `tüikapooled muidugi i̬i̬spool ja selle ladvapoolega pühiti Äks; nua piä pooled KJn; `rõõval om üä ja paha pu̬u̬ĺ Hls; ütel ma näi näo pääl [tulemärki], tõene pu̬u̬l nägu `oĺli nigu verine Ran; mes tä muud `olli ku älvätuss, tõese poole sehen es ole elu; vahepuu om jälle, mes rataste edimäst ja tagumast pu̬u̬ld kokku oiab Nõo; `mustre jago oĺl nigu hää poolõlõ inämp, nä olliva sääntse lilleliseʔ (vööst) Kan; illuss põllõkõnõ om taha `laotõt päävä kätte kuiuma, `pitsõga pu̬u̬ĺ om pääle laotõt, päävägä `pli̬i̬küss väŕm välläʔ Har; täl oĺl koolih `kävvüh jo˽kaal kõvvõŕ, pää oĺl kõõ üte poolõ pääl Vas; üt́e poolõga kaar (teat kaerasort) and ka `höśte `väĺlä Se b. kuuluvuse, otstarbe, paiknemise vms järgi eristatav osa kahe poolega pulm - - esimese `öhtu `tuldi ruudi kottu, pulmalised kεisid `kahte (pruudi ja peigmehe) vahet Mus; Tüdruk elass kohe poole pääl (oli naaber) Trv; sääl majan om kaits elutust, minijäss eläb sääl tõesen poolen Nõo; Seto poolõ päält tulno Räp; kuŕah puolõh kabõhhõsõʔ, tu̬u̬ um kabõhhõsõ pu̬u̬ĺ. hüäh puolõh umma poesiʔ, tu̬u̬ um `poissõ pu̬u̬ĺ (naiste ja meeste poolest kirikus) Lut

2. ühetaolistest osadest koosneva eseme üks osa Üks pool [aknal] käis `lahti, teine äi käind Pöi; suur kahe poolega kiik `olli värava taga Muh; rihaluse väravad oo koa kahe poolega Mär; ku obustega `tultas `sisse, siis `tehtas mõlemad [värava] pooled `lahti Hää; tee ukse pooled `lahti Juu; õlid kahe pualega väreved Kod; `riihetarõ ussõʔ omma kõ̭iḱ üte poolõga, `põ̭hta ussõ omma katõ poolõga Har

3. a. üks vastastest, vastandlikest leeridest nee, kes södivad, on kaks södivat poolt Vll; vanaema läin ukse peal ja küsin: no kumma pool vöit nüid jähi. titeema `ütlen: vöit jähi nüid ikke meite pool (seni olid kõik pojad, nüüd sündis tütar) Ris; timä anna‿i peri, kas väit́s `vasta, õks timä pu̬u̬ĺ piät pääl olõma Se || kellegi pooldamisest mina põle kummagi pu̬u̬l Hää b. (abikaasast) Minu tugevamb puol on `mullas Lüg; Vana käis eile `õhta meil, igav akkand `kinni, alumene pool läind `linna nalj Pöi; isane pool `ütles: ise pidid ikka `muistma [lugeda] Phl; mi̬i̬st üteldi vahel kõvemb pu̬u̬l ja naene `oĺli nõrgemb pu̬u̬l vai õrnemb pu̬u̬l Ran