lagunemalagunemaR(-mmaLügVai[lago-]) Kärspor L, KIspor T, -mePstHlsKrk; lagunõ|mõ SanKanKrl, -m(m)a V(lago-VasSe); ipf (ta) lagusi NõoV; part lagunu 1.katki minema (esemest, hoonest vms) `pastlad lagunevad ääTor; kui `trehvas aed lagunend olema, siis `veised läksid väĺläleJuu; mõesa lubja ahi lagunes ää Kos; mu `riided on jo ää lagunend JMd; riist laguneb ää kui ta vitsad ää lüeb VJg; õma maja `irmus suur ja lagunenudKod; vana riie laguneb, kui sa teda ei kõbiPal; ei taha enne ära visata [saapaid] kua, kui `otsest päris ära laguneb Lai; vana maja laamits, õige ärä lagunuHls; [vanasti] üteldi kui järjest satte, et `taiva lagi om ärä lagunu, nüid jooseb vett maha; kauss prillatseni alali, ei ole ärä lagunuRan; kõik pangi om ärä lagunuva Puh; temä ei `paika, temä ei paranda, mes laguneb, si̬i̬ laguneb; põrmand omnii lagunu, `mulke täisNõo; ahi laguness äräOte; kõ̭ik asi lagunõss `aigapit́iSan; mi‿sa mullõ `säĺgä ańni, vana lagunu `hammõ `rõipõ; kõ̭iḱ lagunõsõ välläʔ, `rõiva lagunõsõʔ, maja lagunõss, anuma lagunõsõʔ Har; Ega tu̬u̬d sõ̭ss inäp kui paranda˽ka˽saa õs, ku‿d́ä jo˽lagunõmma nakassRõu 2. a.koost ära, laiali minema, vajuma, pudenema `pilved lagunevad `laiali, ilm akkab `selgimaieLüg; `tuhled lagunevad, kui paelu keedabJuu; tümad `kaarlad sõeme `kõhtu, nad ei seist kot́tis, lagunesid ää; `tarvis see koorm `kińni siduda, muidu laguneb äraAnn; sõre maa on kruusa maa, kruusa segu - - laguneb `kergest ära Sim; vili oo `valmi, akass ärä laguneme, taht ädä peräst kokku aia; kiḱk `äitsne om är lagunu (pudenenud) Krk; nu̬u̬ om taheda `kartuli, piäd `kaema kui keedäd, laguneva ärä Ran; vana savike `kartuli, ni̬i̬ laguneva `ki̬i̬ten äräNõo; ärʔ paagatõt muld ei lagunõʔ. mõ̭nikõrd lagunõss, ku `vihma saaKan; Hamõ om `säĺgä är˽lagunuʔ, kae˽mitte niipaĺlu `aigu ei olõ, et `paikasi vai punisiʔUrv; rõugu omma˽kõ̭iḱ laḱka lagunu tuulõgaʔ, rõuk lagunõss tõnõkõrd esihenesest kah; piĺv lagusi laḱka, no‿m taivass `seĺge; vili jo vaĺmiss, ja `naksi `vihma sadama, no‿mma viĺlä pää vällä `leonu, no lagunõsõ˽laḱka ennedaHar; Noil soolikil `laśti uma pu̬u̬ĺ `päivä kiiäʔ, nika‿gu är˽lagusiʔRõu || fig Vähe maad `sõitasid, obune lagunes ette ära (rakmed läksid lahti) IisR; si̬i̬ õige lagunu `pääge, `juuse sassin puhaKrk; `kitsal õks kiheness, `lõ̭õ̭hkõl lagonõssSeb.figsünnitama; poegima naene lagunes ää Ris; [naine] seesab ikke öhös, ei lagune ää koaJuu; vana mära akkab `varsti ää lagunema VMr; lehem lagunes ärä, tõi pojaKod; ahi lagunes ää (laps sündis) Ksi; muidõ Leenu oĺl jo vällä˽lagunuʔHar; Taa kaśs lagunõss piä Rõu; miiśs lät́s `ḱauma, a naane kotuh lagosi arʔ Se Vrdlagunama 3.sulama, lagunema (lumest, jääst), pehmeks muutuma (teest) lumi laguneb `välläLüg; jää akka lagonemma; lumi lagono, tie lagonoVai; veame nüid puud metsast ää, enne kui tali lagunema akkab Juu; kui kuusk kolmat kord `pillab okkaid, et siis laguneb lumi Amb; kui kevade lumi sulab, siis tuleb see tee lagunemise aeg, siis ei `piase obusega kohegiLai; no‿m lumõ lagunõmise aig, lumi nakass lagunõmma Har; iä um viil lagonõmadaʔ Plv || (kevadisest suurveest) vi̬i̬ lagunemese aeg on nõnda lihavete pühade `ümmerHää; vi̬i̬ lagonõmine, keväjätse vi̬i̬ʔRõu 4.laiali minema (inimestest) pere akkab lagunema, leib on `kat́ki Amb; lagunõsõ egäüt́s umalõ poolõ, kohe `kuagi lätt; oĺl külh hulga `lat́si, kiiḱ omma laḱka lagunuʔ, ei saa ütestki enämb aṕiHar 5.levima, laiali valguma a.(haigusest) `aigus on nii laiale lagunend, kõik inimesed on `aiged Juu; `aigus laguneb külas laialiJMd; kõtu`haigus om meil laḱka lagunuʔ üle `terhve vallaHar; tõbi lagonõss `laḱjaPlv || (mööda ihu edasi minema) laguja, üks paha asi, ta lähäb ikka suuremaks ja suuremaks ja laguneb kasvöi nägu täis Kärb.(tulekahjust) Tuli lagunes ruttu üle kõige maja Võnc.(kuulujutust) Laguneski neske juttlaiali - - iga vald võtku oma oinaste pia mahaTrm; `vaata nisukene asi (surmasõnum) laguneb ruttu laialiKod; taa jutt lagusi nii ruttu `rahva sekkä, medä is mõista arvadagiHar 6.fig edenema [ise] `Niisikene `aigaline, aga tüä nagu laguneb kääsJõh; nõnnagu laguneb si̬i̬ tü̬ü̬ tämä käen Kod; lähät nigu setu hopõń, kombõrdõt pääle ütele poolõ ja tõsõlõ poolõ, tu̬u̬ `käümine ei `laabu ei lagunõʔHar Vrdlaagema, laguma, laguvama