[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

mainima `mainima, (ma) mainin Kad Iis, `mainin R(-maie Lüg)

1. nimetades esile tooma; ütlema, teatama susi siel, kus sutt `mainida Kuu; siis jumal `viskab kivega pähä, kui jumala `mainita; ei `mulle mitte `mainitugi, kui `pulmad olid VNg; ära `maini jumalasõna `ilma`aigu Lüg; nüüd ei `maini `keski sitta; judu sies ka `mainiti, `ihmist sääl ei old aga `räägiti, `mainiti tämä nime Vai
2. nuruma, manguma üht ja tõist tahab `saada, `tõine `ütleb `vasta, et mis sa `ühte `puhku `mainid Lüg; Tahab `miski `saada, siis akkab `mainima IisR; küll ta `mainis mu kallal, muudku viimaks `ańtsin Kad; `mainisin niikavva, kui sain Iis Vrd manitama
Vrd manima
3. taga rääkima, laimama mis sa `mainid minu Lüg; kui `ihmine `kluksu, siis tädä `mainiti; midä siä alalde toist `mainid Vai Vrd mainitamma

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur