Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Leitud 1 artikkel
manima manima IisR Iis Har VId(-nń- Se)
1. manguma `Teine manib ja `maarub juba tükk `aega IisR;
manib nii kavva kui tal `antasse Iis Vrd manama 2. mainima, nimetama Olõss jumalasõnna maninuʔ, siss `tahtunu ma˽ka˽kullõldaʔ Har; tu̬u̬d är˽maniku inäp eiʔ Rõu; Sa võinu jo mullõ ka manidaʔ Vas; naaʔ inemiseʔ omma pühäst saanuʔ - - näid manitass kerikoh; jänest ka õks mańnita‿i˽lavva man - - läbi söögi, läbi jumala `ańdidi Se