[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

lärin lärin Mus Pöi Muh Kad Krk, g -a VNg Khk Vll Mär Kse Tor Hää Koe Iis SJn Trv, Kuu Kod, -e Hls; lärrin Rõn Krl

1. (kärisevast, lõrisevast häälest või helist) `tuule lärin Kuu; okil sihane lärin ülal Khk; kiilid [lendavad]- - suur lärin taga Mus; `oĺli kuulda lirin ja lärin Tor; jusku koer ti̬i̬b lärinad mu kallal Hää; `õptaja ae juttu suure lärinaga kuńni `õvve Kod; neli `tiiva [tuulikul], tuul ajab tiivad `ringi, ti̬i̬b lärinad SJn; [masin] ju̬u̬śk nõndagu üits lärin, me lätsime sel lärine pääl `sinna Hls; Kui `ulka `peńne `oĺli, siss lätsivä końdi man purelema nigu lärrin Rõn
2. loba(jutt) kus one `palju lobisejaid, sääl one ka `palju lärina VNg; `jälle lärin `lahti, teeb mi‿nad `jälle `rääkivad Khk; ajas lärinad otsast `välja Kse; see ei ole jutt, see on tühi lärin Koe
3. lärmaja üks va lärin inimene, läriseb `suuga Khk; On see ka üks lärin [lammas], pärisest täma karjub Pöi || käristi lärin, kellega obust irmutadi, puust `oĺli ja vana toobist `tehti vahel Hää Vrd läristaja
Vrd larin

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur