[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

larin larin Ran, g -a IisR spor eP, Trv Nõo, -e Hls Krk; larrin Krk Hel Urv/-ŕr-/, g larin|a Puh(-rr-) Nõo Ote Har, -õ Krl/-ŕr-/, larrine San (madalast põrisevast või lõrisevast helist või häälest) see o paljas larin, kui tä räägib laristades Khk; teeb oma plekkidega suurt larinad Mär; kui perse lariseb, siis [on] larin taga Tõs; lina laper oo suure larinaga Tor; see kis paelu reägib, sel on ea suur larin alati Juu; ea larin tesel VJg; sinu larinad on `kuulda igal puol Iis; `irmus larin ja jõrin tuli, kuus õhu`laeva tulid `Tartu pu̬u̬lt Kod; `norskap ku larin Trv; tuli palab ku larin; ka sia kuulid sedä rataste larint; koer tuleb pääle ku üits larin Hls; vihm ju̬u̬śk ku larrin; sia sõive ku larrin Krk; läits nigu pasa larin [vankriga] Ran; peni `tulli mulle nigu üits larin `säĺgä Nõo || (peost) Millal teil see suur larin siis on Pöi Vrd lorin2, lärin, plarin

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur