larinlarinRan, g -a IisRsporeP, TrvNõo, -eHlsKrk; larrinKrkHelUrv/-ŕr-/, g larin|aPuh(-rr-) NõoOteHar, -õKrl/-ŕr-/, larrineSan(madalast põrisevast või lõrisevast helist või häälest) see o paljas larin, kui tä räägib laristadesKhk; teeb oma plekkidega suurt larinadMär; kui perse lariseb, siis [on] larin tagaTõs; lina laper oo suure larinagaTor; see kis paelu reägib, sel on ea suur larin alatiJuu; ea larin tesel VJg; sinu larinad on `kuulda igal puol Iis; `irmus larin ja jõrin tuli, kuus õhu`laeva tulid `Tartu pu̬u̬lt Kod; `norskap ku larinTrv; tuli palab ku larin; ka sia kuulid sedä rataste larint; koer tuleb pääle ku üits larinHls; vihm ju̬u̬śk ku larrin; sia sõive ku larrinKrk; läits nigu pasa larin [vankriga] Ran; peni `tulli mulle nigu üits larin `säĺgäNõo || (peost) Millal teil see suur larin siis onPöiVrdlorin2, lärin, plarin