luhkuma`luhkuma, (ta) luhubSaHi 1.lõhkuma, tükeldama; purustama `Luhkus `akna äraJäm; siis `kästud puid `luhkuda, luhu puid Ans; puid luhudasse `kervega; üks püt́t `luhkund keik vitsad ära, piim sehes veel; toŕm `luhkus nende luubid ka puruks; tuul luhub uuled εε, `palge `katkiKhk; Juhan luhkuna eese vana maja maha; Ma luhkusi eese riided ää; Siis sai pöldude peelt kivisi tulegaää luhutudKaa; käisid `laevi `riisumas ja `luhkumasKrj; ma luhu puid jakivaJaa; ma nägi viil `söuksi tuulingid, mis olid luhut laudega `löödudPöi; mehed `luhkusid puidRei 2.intensiiviselt midagi tegema a.töötama `örsi oli `jälle poolteistsada päävas `luhkudaJäm; Ma luhkusi terve pääva eina niita, öhtaks vettas ette kondid kangeks; Luhu tööd teha kut va vana obuneKaa; Raha `otsas, siis kukkus tööd `jälle `luhkumaPöi || (kiirest käigust) Liisu pani siit luhkudes minema, äi es ole änam aega sönagid ööldaKaab.perutama obu läks `luhkumaKhk; Obu akkas `luhkumaReic.valutama pεε luhub otsas kut pööraneKaa; Ammas luhkus öö otsa et ermEmmd.taguma, koputama Tükk `aega `luhkus `meiteukse tagaJäm Vrdlahkma, lõhkuma 3.refllõhenema Lülist puud äi saa kervega löhkuda, see äi luhkuEmm