loramaloramaR(-maieLüg) ePTrvTLä, -meHlsKrkSan/(ma) `lorra/, (ma) lora(n); lorama Rõu, (ma) lorraPlv; (sa) `lorratKrllora ajama, tühja juttu rääkima; välja lobisema loras `palju `tühja juttuHlj; Lorasima `ninda samateJõh; so ees ep tohi midad `rääki mitte, lorad keik `väĺjaJäm; lorab muidu, jutul pole `ända taga Khk; loraja naise suu ja aava leht `olla ühed (s.t liiguvad alati) Pha; käib külas loramas Vll; Poiss on ise `kange lorama Pöi; ma lora ise ja viida teite `aegaRei; äh, lorab mud́u Mär; mis sa teiste `kohta naa paelu lorad Kse; `asja i̬i̬st, teist taga, lorab pähle Hää; sie lorab kõik ette, mis ta pisut põrmu kuulebHag; see põle kellegi jutt, mis sa mud́u lorad Juu; ega meie poisid lora JMd; laia `suuga, lorab alati VJg; ärä lora, si̬i̬ ei õle `õigeKod; poisi lorava Trv; ku sa rumalit roppe sõnu suust `vällä aat, ütelts, mis sa loradKrk; ma ole toda sama vana juttu edesi loranu Ran; mes sa laste kuulden loradPuh; mis ta `lorrass säälSan || (peeretamisest) persse lorab sul taga TorVrdlirama, lorima, lorisema, lorrama, lortama, lörama