lorisama, lorisema lorisa|ma Trv, -mma HarRõu; loris|emaR(-mma LügVai) ePPuhNõo, -em(e) HlsKrkHelSan, -õmmaKan/-õma/ PlvVasSe, -õmmõKrlHar 1.lobisema, lorama, lori ajama, ka ebasündsalt rääkima vanamuor on `kange lorisemma Lüg; ta lorises sääl `irmus paliJõh; lorisevad `pεεle `aśja ees teist tagaJäm; mis ta muidu loriseb, aaga `möistlikku juttu koa Vll; ma vist palju lorise Muh; Ta tuleb `siia lorisema `jälle Emm; mud́u loriseb `peale, jutul põle saba taga ega `sarvi peas Kse; tulge nüüd vaadake, kuidas tähed sadabad, muidu te pärast jälle ei usu, `ütlete, et mis sa lorised Mih; ma ei lorise, ma räägi tõttTõs; Lõpeta ka kord, mul juba su lorisemisest isu täis Tor; Kes nende lorisemist jõuab kuulata Tür; kes paĺlu loriseb, se on laia lõuaga, pläralõugSim; kui inetuid sõnu suust `väĺla aab, siis ka loriseb Lai; lorises täna ommiku, et kas ma võin akata naist `võtmaPlt; mis sa iki lorisat ütsilugu Trv; kes rumalet juttu aa, `väege paĺlu lorisessHel; ega temä tõist inimest ei kõnele, temä `paĺlalde loriseb, ta‿m serätse muli `suuga Nõo; ärä lorisku, tu̬u̬ ei ole `õigussSan; ärä lorisõ ilma`aigu Krl; ta paĺlu lorisass, ega ta jutt kõ̭iḱ `õigõ ei olõʔ; mi˽poiśs opiss ka jo lorisamma Har; Mis saʔ nakkat lastõ kuuldõh lorisõmmaVas 2.deskra.sorisema; lurisema Ei `mõista sa appu`piima `muidu `juuva kui `suure lurisemise ja lorisemisegaIisR; kui `lapsed `kussod kuhugi `riista `sisse, siis sie ka lorisoVai; vesi loriseb laua äärt `mööda mahaKhkb.norskama, korskama kui sa makad, ninä loriseb peas; obo loriseb vahest Mar; kui inimene magab, siis ta `norskab, sedasi loriseb ja korisebKsic.peeretama perse lorisebMuh; kui kõht `lahti, seest `aige, siis persse paegal lorisebPJgd.kaks oenast löönd päid `vastamesi ja lorisendRap Vrdlarisema, lörisema