[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

loom2 loom g loomu Sa Emm Rei spor Lä, PäPõ Nis Juu(-o) Kos Tür Sim Trm Lai Plt; luom g luomu Muh Ris Koe VMr Kad Sim, `luomu Kuu Lüg/-o/; n, g `luomu VNg; lu̬u̬m g loomu KJn spor eL, luamu Kod; g loomu Kõp Vil iseloom, loomus Moni o `ninda hüä `luomuga, et ei vihastu kohe mide `millaski Kuu; `tõisel inimisel on tüö `luomo `vasta, ei taha tehä; on tasase `luomoga ja vagane, vagase õlekuga ja vähäse juttoga Lüg; ma ka pigem `söukse pitkalise loomuga Khk; egas `asjas `vastu tulelik, `aitab sind, see on juba ta loomu sees Vll; Kohe loomu poolest `loodud `sõuke õrn inimene Pöi; Sita loomuga inimene saa kinegiga aina Emm; ta on väga `julge loomuga Mär; täma oo `seoke ärk, ärgu loomuga Mih; jo se loomu asi, kudas `keegi oo, kas paha, kuri, õel Tõs; ia ja `pehme loomuga mees Tor; `väike pilge ka ikka mul kipub vahel, se loomu viga Nis; meil on nihuke ergu loomoga obone Juu; pole ea loomuga inime, voatab teśte `peale ala `kõerdi Tür; eks lapsed keevelda, need on elava loomuga Sim; luamu pualess tõsine; tasase luamuga inimene, ei õle `kośkil kaĺk, ei kõŕk Kod; kõik ei ole `ühte `loomu Plt; äkilise loomuge inimene saab vihases Hls; tõine sõsar ei oole sedä `lu̬u̬mug suguki Krk; temä‿m serätse tragida loomuga, tõestega om kah täl `nääslemist Nõo; ei kärsi˽`kongiʔ - - om sääntse `käŕsmädä loomugaʔ Kan; mul ei olõ sääräst `lu̬u̬mu, et mul kadõ˛usõ lu̬u̬m om; tu om jumalõst lu̬u̬d, `määrtse loomuga `kiäki om Har; kes tõsõ `lu̬u̬mu ti̬i̬d Plv; tu um hüä mi̬i̬s loomu poolõst Vas || laad, füüsiline eripära [mesilas]ema on pikema kehaga ja pika `persega, teist `moodi loomuga kui `töölesed Var; `kõrge loomuga - - `kõrge ehitusega (suurt kasvu) ja `kuivlane Aud; ta loomu poolest pisike ja kõhna `jaoga Juu Vrd loim4