loom2loom g loomuSaEmmReisporLä, PäPõNisJuu(-o) KosTürSimTrmLaiPlt; luom g luomuMuhRisKoeVMrKadSim, `luomuKuuLüg/-o/; n, g `luomuVNg; lu̬u̬m g loomuKJnsporeL, luamuKod; g loomuKõpViliseloom, loomus Moni o `ninda hüä `luomuga, et ei vihastu kohe mide `millaski Kuu; `tõisel inimisel on tüö `luomo `vasta, ei taha tehä; on tasase `luomoga ja vagane, vagase õlekuga ja vähäse juttogaLüg; ma ka pigem `söukse pitkalise loomugaKhk; egas `asjas `vastu tulelik, `aitab sind, see on juba ta loomu sees Vll; Kohe loomu poolest `loodud `sõuke õrn inimenePöi; Sita loomuga inimene saa kinegiga ainaEmm; ta on väga `julge loomugaMär; täma oo `seoke ärk, ärgu loomugaMih; jo se loomu asi, kudas `keegi oo, kas paha, kuri, õelTõs; ia ja `pehme loomuga mees Tor; `väike pilge ka ikka mul kipub vahel, se loomu viga Nis; meil on nihuke ergu loomoga oboneJuu; pole ea loomuga inime, voatab teśte `peale ala `kõerdiTür; eks lapsed keevelda, need on elava loomugaSim; luamu pualess tõsine; tasase luamuga inimene, ei õle `kośkil kaĺk, ei kõŕk Kod; kõik ei ole `ühte `loomu Plt; äkilise loomuge inimene saab vihasesHls; tõine sõsar ei oole sedä `lu̬u̬mug sugukiKrk; temä‿m serätse tragida loomuga, tõestega om kah täl `nääslemistNõo; ei kärsi˽`kongiʔ - - om sääntse `käŕsmädä loomugaʔKan; mul ei olõ sääräst `lu̬u̬mu, et mul kadõ˛usõ lu̬u̬m om; tu om jumalõst lu̬u̬d, `määrtse loomuga `kiäki om Har; kes tõsõ `lu̬u̬mu ti̬i̬dPlv; tu um hüä mi̬i̬s loomu poolõstVas || laad, füüsiline eripära [mesilas]ema on pikema kehaga ja pika `persega, teist `moodi loomuga kui `töölesedVar; `kõrge loomuga - - `kõrge ehitusega (suurt kasvu) ja `kuivlaneAud; ta loomu poolest pisike ja kõhna `jaoga JuuVrdloim4