Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit
loim1 loim g loimu IisR/
`l-/
Vän Hää Saa VJg Sim Iis Lai Plt(-
o)
Pil Hls Krk Hel Ran Har,
loime Saa Pal Äks M Ote San,
loima VJg Sim Iis Trm,
`loima Lüg Jõh,
loemu Tõs Vän Hää(n loem)
MMg VlPõ Ran Puh,
loeme Hää Koe ILõ KJn San,
loema Trm Kod KJn(-
o); n, g `loima Vai1. madal heinamaa, vesine koht, lodu; luht; jõesopp Ärä obust `loima aja Jõh;
Kevadeti just tekkis `väikestele jõgedel suurvee `järgi `loimi - - `loimud olid juba madalatel `kallastel eraldi,
kuni `kuivasivad IisR;
Loomad vajuvad loemu pääl ära Hää;
säält loimu kohast es saa `niita,
oĺli vesine Saa;
karjamaa kõik `loimasid täis,
ei õle `kuiva `kõhta õlemaski;
kala mängib loimas nõnna‿t vesi `suitseb Iis;
mädä loim - - kui vesine,
siis on märg ja mädä kõik,
kui kuiv on,
siis kannab;
lehm lähäb `loima,
kätte ei saa,
kõhust saadik vesi Trm;
mes madal eenämua,
one loim,
mes `kõrge,
si̬i̬ one alek̀õŕs;
rohi nõnna kasvab loemen,
kare rohi ehk piĺliru̬u̬g one üle piä mõnen kõhan Kod;
lähän `loima `niitmä KJn;
aa kari `loime Pst;
jalajit `tu̬u̬di mõtsast `loime päält,
mis sikke ja tehe olli Krk;
ei tää,
kas loime päält massabki `niita või laseme looma `sissi;
jaanililli `valge äidsendege - - nemä kasvave `loime pääl Hel;
loimun suur ain,
vett ka veedike sisen,
ain pääle `põĺvi Ran;
lähme `loime ainale San Vrd loimik,
loimukas,
loja2. loik `sinne kogub vesi alati `loimade Lüg;
siin on üks loim vett Jõh;
Mis loim sie põrandal on IisR;
tuli `vihma,
üsna loemud maas Tõs;
`lohkude sees oĺlid loemud maass kohe,
nii paelu `vihma tuli Vän;
kui `vihma sajab,
jäävad loimad õue `piale Sim;
küll oli aga vihm,
vesi on igal puol loimas Trm;
ku vihim tuleb,
kõhe on loim taga,
kus madalad ja aagu kõhad Kod;
Ukse ette `lohku kogunes suur loim SJn Vrd laim2,
loimus1
loim2 loim g loime Äks Trv Pst Ote,
loemu Kam süü, puu aastarõngas `peergu kistasse lõmmust,
kuusepuust jooseb loimet pidi Äks;
puu loime,
puu vanadust `loetes sääld;
loim sihen,
tast ei saa midägi ääd `riista tetä Trv;
kannipuu tet́ti kuuse puust,
ränist,
suure loemuga puust es tetä Kam ||
looma lihal on jäme loim Trv Vrd loom5
loim3 loim g loime haspel loim om kate puust risti tett,
sarve otsan,
pannas seina `sisse;
villast ja linast `lõnga `aeti üles loimege Hls Vrd loi1,
lõim2
loim4 loim g loemu loomus, iseloom ta om selle loemuge, [et] - - kas sa talle `ütle ääd vai `alba, si̬i̬ om üit́s mõlembe;
`pehme loemuge,
ei lää tõsele `aŕja,
ei lää tõsele `kurja tegeme Hel Vrd loom2