lont|kõrv 1.lontis, rippuvate kõrvadega (olend) Mei `hüüsimme tädä (hobust) `sendä lont `korvaks, et täl olid `oite `suured `korvadKuu; `iesseli `kutsuda `lonti `korvaVai; Inimene, kellel laiad ripakil kõrvad on, see on lońtkõruPöi; sea ja `lambal, nendel ikke `öötasse, kõrbad üsna `lontis, va lońtkõrb Mar; see nihuke lońtkõrvaga koer, kõrvad lohakilJuu; lońtkõrv siga, mõnel sial one kõrvad `silme piälKod; lońt `kõrvege siga - - lää loppadi loppadi Krk; undijakku koera omma `kirki kõrviga, tõistel om lońtkõrvaOte; tõi minu peremehele suure lońt`kõrvuge orikuSan; t́siaʔ mõnõl umma˽`kirki `kõrvuga, mõnõl luńt `kõrvugaRõu; lońt`kõrvogaʔ põrss Se || sõim,pejsa kuradi lont kõrv, akkab viel `vasta Lüg; mis sa va lońt köru sääl kuuladKhk; ah sa kuradi lońtkõrv, ei `viitsind `metsa `tulla Iis; `Säńtsel luńtkõrval massa õi˽koolin `kävvegiRõuVrdlonkkõrv, lontskõru, löntkõrv 2.kõrvik, läkiläki mul omal oli ka nisukesi lońt`kõrvasid küllÄks; es olõ śääńtsit luńt`kõrvuga˽kübäritRõuVrdlont5, lontkübar