[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 13 artiklit
lont1 lońt g lońdi spor Pä, KJn SJn Võn, londi Kse M Nõo Võn Kam
1. a. jäme takkudest keerutatud nöör; köis lońt oo `võrke lõng või muu jämedam lõng, näpu vahel ää keerutud Aud; Vanasti `tehti keied kõik isi ja sis keerati takust keie keermed pööra pial enne `vaĺmis, see keere `oĺligi lońt Tor; teeme ühe lońdi, kellega me lina leesika `kinni seome Hää; lońdi keerutamises `võeti ropsi takud või pudedam sort linu Saa; lońt `pandasse üle viĺlast või eenast SJn; ka‿sul `kapla‿i ole, tu̬u̬d va londitüki siiä Trv; pakaldest tetas `lõnga, `lemlist tetas `lońti Hls; lońt, kelleg lina pund `kinni köüdets; pirru kubu, olli ää ulk `pirde kogusen, londige vaist köüdeti kokku Krk || fig (kehvast tervisest) `aiglise olekuge, tal eńg londige kaalan; kõńd tõine juśt ku eng londige näpu otsan Krk b. heinakeere tuleb tuule keere, kui loog on kuiv, vat sis lähäb naa et suured lońdid lähvad edasi, tuul viab PJg; nu aena lätsiva `müümise ala, kes `lońti kääneti, siss kaaluti, kaaluga `müüdi Kam
2. laisk vana igävene lońt, ei viitsi tööd tehä KJn
Vrd lonts1, lontsik1
3. topp vabriku lõngal oo taku lońdid sees, oma `tehtud lõng on libe Aud; ta olli `seesi alampest koet, mõni kotuss kidsevest, mõni kotuss lobevest, sõss tulliv londi `sissi Krk
4. kuhjamalk – Võn
1. a. jäme takkudest keerutatud nöör; köis lońt oo `võrke lõng või muu jämedam lõng, näpu vahel ää keerutud Aud; Vanasti `tehti keied kõik isi ja sis keerati takust keie keermed pööra pial enne `vaĺmis, see keere `oĺligi lońt Tor; teeme ühe lońdi, kellega me lina leesika `kinni seome Hää; lońdi keerutamises `võeti ropsi takud või pudedam sort linu Saa; lońt `pandasse üle viĺlast või eenast SJn; ka‿sul `kapla‿i ole, tu̬u̬d va londitüki siiä Trv; pakaldest tetas `lõnga, `lemlist tetas `lońti Hls; lońt, kelleg lina pund `kinni köüdets; pirru kubu, olli ää ulk `pirde kogusen, londige vaist köüdeti kokku Krk || fig (kehvast tervisest) `aiglise olekuge, tal eńg londige kaalan; kõńd tõine juśt ku eng londige näpu otsan Krk b. heinakeere tuleb tuule keere, kui loog on kuiv, vat sis lähäb naa et suured lońdid lähvad edasi, tuul viab PJg; nu aena lätsiva `müümise ala, kes `lońti kääneti, siss kaaluti, kaaluga `müüdi Kam
2. laisk vana igävene lońt, ei viitsi tööd tehä KJn
Vrd lonts1, lontsik1
3. topp vabriku lõngal oo taku lońdid sees, oma `tehtud lõng on libe Aud; ta olli `seesi alampest koet, mõni kotuss kidsevest, mõni kotuss lobevest, sõss tulliv londi `sissi Krk
4. kuhjamalk – Võn
lont2 lońt Var Kod Puh, g lońdi Tor Saa Juu Kos JMd VJg Iis Trm Ksi Plt Krl, londi Jäm Mus SaId Muh Mar Tõs Hls Krk; lont g londi Emm Rei, `londi R/n `lonti VNg Vai/
1. (käes hoitav) lahtise tulega valgusallikas vanast olid ka londid, nendel oli keigesugust `rasva sihes. valand ühe lehma soole `sisse rasva purusid ning pöletand seda, see olnd siis lońt Jäm; Kui eli poln, siis rasvatati takke paela tükk äe ja keriti `pilpa `pääle - - londiga `köidi siis maja `nurki `mööda, kus taris `minna oli Krj; mere `ääres on suured londid, mis tuld `näitvad Vll; Lońt `tehti rasva sihes `liutud taku nöörist, rasva sihes `liutud nöör keriti pulga `ömber, mis otsast lühemaks põles, tõmmati tagant `järge. Lattunid pole olnd, lońt oli lattuni eest, `käidi rihal ja kus taris oli Pöi; tõrvakse lońt põleb VJg; võtnd lońdi ja tõmmand se kuus suur`tükki `lahti selle väesalga `piale Plt
2. leek suur lońt lääb ülesse Var; pliidi tulel `lońti ei ole, tema põleb pisikselt Kos
3. plotski paneme londid ette Muh; `vääname `lońti Ksi
1. (käes hoitav) lahtise tulega valgusallikas vanast olid ka londid, nendel oli keigesugust `rasva sihes. valand ühe lehma soole `sisse rasva purusid ning pöletand seda, see olnd siis lońt Jäm; Kui eli poln, siis rasvatati takke paela tükk äe ja keriti `pilpa `pääle - - londiga `köidi siis maja `nurki `mööda, kus taris `minna oli Krj; mere `ääres on suured londid, mis tuld `näitvad Vll; Lońt `tehti rasva sihes `liutud taku nöörist, rasva sihes `liutud nöör keriti pulga `ömber, mis otsast lühemaks põles, tõmmati tagant `järge. Lattunid pole olnd, lońt oli lattuni eest, `käidi rihal ja kus taris oli Pöi; tõrvakse lońt põleb VJg; võtnd lońdi ja tõmmand se kuus suur`tükki `lahti selle väesalga `piale Plt
2. leek suur lońt lääb ülesse Var; pliidi tulel `lońti ei ole, tema põleb pisikselt Kos
3. plotski paneme londid ette Muh; `vääname `lońti Ksi
lont3 lońt Mar Tõs Tor San, g lońdi Mär Ris Hag JMd Trm Kod KJn Kam Plv, londi Khk Vll Muh Emm Phl Vig Kse Krk Nõo; lont Kuu, `lonti Vai, g `londi; luńt Rõu Vas
1. lokuti kuulul ripub lońt `alla Muh; isa`kalkun, mesilased [läksid] selle va `pehme punase londi kallale Vig; ku `kalkuńn verevät rõivast nägi, sõ̭ss ku lońdi laḱka ai, sõ̭ss `ju̬u̬sksõ `säĺgä Kan; kalguń lask lońdi ripakallaʔ, ku tää pahanuʔ um Plv || fig Kes sul täna `londi punaseks tegi (kes sind vihastas) Kuu
2. rinnalott ärjal suur lońt rinna ees Khk; suure lońdiga ärg Ris
3. elevandi nina `londiga süöb ja juob Vai; illevant̀idel `olla londid Vll; elevandil om lońt, võtap londiga vett ja laseb laḱka londist vi̬i̬ Nõo || fig Mes sa `soimad, valada ku panen `sulle kohe üle `londi (löön) Kuu; Vettis kohe londi täis (jõi purju) Emm
4. voolik – Kod
Vrd lott1
1. lokuti kuulul ripub lońt `alla Muh; isa`kalkun, mesilased [läksid] selle va `pehme punase londi kallale Vig; ku `kalkuńn verevät rõivast nägi, sõ̭ss ku lońdi laḱka ai, sõ̭ss `ju̬u̬sksõ `säĺgä Kan; kalguń lask lońdi ripakallaʔ, ku tää pahanuʔ um Plv || fig Kes sul täna `londi punaseks tegi (kes sind vihastas) Kuu
2. rinnalott ärjal suur lońt rinna ees Khk; suure lońdiga ärg Ris
3. elevandi nina `londiga süöb ja juob Vai; illevant̀idel `olla londid Vll; elevandil om lońt, võtap londiga vett ja laseb laḱka londist vi̬i̬ Nõo || fig Mes sa `soimad, valada ku panen `sulle kohe üle `londi (löön) Kuu; Vettis kohe londi täis (jõi purju) Emm
4. voolik – Kod
Vrd lott1
lont4 lońt g londi Jäm Khk Kaa Krk Ran Puh Kan, lońdi Koe Plt Krl
1. lõtv, rippuv londid körvad Jäm; Kus sa sedasi lähed, eese sukad puhas londi peel (alla vajunud) Kaa; [kui] ollid mõne tüki `võrku ärä kodanu, siss edesi tõogassit [harki], muidu jäi londiss Ran; kangas om lońt Puh; kui külm aig, sis oĺ [kõrvikul kõrvad] londiʔ, kui vaga ilm oĺ, sis olliʔ kõrvaʔ üleven Kan
2. loid, haige ka (kas) siga periss lońt om, ka ta üless ei tule; obene jääss londiss, ei taha änäp `sõita Krk
1. lõtv, rippuv londid körvad Jäm; Kus sa sedasi lähed, eese sukad puhas londi peel (alla vajunud) Kaa; [kui] ollid mõne tüki `võrku ärä kodanu, siss edesi tõogassit [harki], muidu jäi londiss Ran; kangas om lońt Puh; kui külm aig, sis oĺ [kõrvikul kõrvad] londiʔ, kui vaga ilm oĺ, sis olliʔ kõrvaʔ üleven Kan
2. loid, haige ka (kas) siga periss lońt om, ka ta üless ei tule; obene jääss londiss, ei taha änäp `sõita Krk
lont5 lońt g lońdi Hel Ote Urv Rõu Plv Räp Se, londi Kam San Kan; luńt g luńdi Kan Urv Krl Rõu Plv Vas Se, lundi Kan Plv Vas läkiläki (ka selle kõrvad) lońt, tu talve küpär, tu jäńesse `nahkne. kaits `kõrva - - i̬i̬n `oĺli karvane nokats ehk `rõivane nokats Kam; `tuhkru nahast saa iĺlośs ja lämmi lońt; mehil ollivaʔ kolmõ luńdiga kübärä `lambanahast, sisenpu̬u̬l oĺ karv, pääl pu̬u̬l nahk Kan; `Täämbä om joba külm, no panõ˽`hindälle luńt pähäʔ; Naisõ˽kańniva˽rätte ja˽mehe˽kańniva˽`lońtõ Urv; ma˽kõ̭gõ `umbli, ma `umbli kübärid kah, `luntõ Rõu; luńt um mehil pääh; las luńdiʔ `alla Vas; Talvõl oĺliva˽mehil suurõ˽rebäsenahast luńdiʔ, suvõl oĺliva˽kaabuʔ; luńdil käänä kõrva `alla; lund́i lakk; köüdäʔ luńtiʔ kaala alt kińni Se || fig (löömisest) ma˽na sullõ `luntõ `mü̬ü̬dä Urv Vrd londu2, lontkõrv
lont6 lońt g lońdi Krl(londi) Har
1. lomp, loik lehmä lätsivõ londest läbi; londil `leotadass kanepid Krl; vehmaga lońt om satt maa `pääle; uja pääl ka õks om hauva kotuss, sääl sais nigu lońdin vesi; tii‿päl omma säärätse mua lońdiʔ, et tsiga võid sisen tsukõldaʔ Har Vrd lonn1
2. madal vesine heinamaa mine˽lüü vikadiga säält lońdist eläjeile `ruuhhõ˽pääle panda˽`hainu; tu̬u̬ ii rauvaga ma `küńdi õks sihn ka vi̬i̬l mõ̭nõ suu lońdi üless Har Vrd lonk1
Vrd londsak, lonts3, lontsatuss, lontsik2
1. lomp, loik lehmä lätsivõ londest läbi; londil `leotadass kanepid Krl; vehmaga lońt om satt maa `pääle; uja pääl ka õks om hauva kotuss, sääl sais nigu lońdin vesi; tii‿päl omma säärätse mua lońdiʔ, et tsiga võid sisen tsukõldaʔ Har Vrd lonn1
2. madal vesine heinamaa mine˽lüü vikadiga säält lońdist eläjeile `ruuhhõ˽pääle panda˽`hainu; tu̬u̬ ii rauvaga ma `küńdi õks sihn ka vi̬i̬l mõ̭nõ suu lońdi üless Har Vrd lonk1
Vrd londsak, lonts3, lontsatuss, lontsik2
lont8 lońt g lońdi Plv; luńt Kan pilv tah üleve om vihma lońt, tast lońdist tulõ `õkva vihõm Plv
lonti `lońti Kul Tor Saa Juu Koe VJg Trm Kod Lai Plt KJn Ran Kam San Kan Räp, `lonti R Jäm Kaa Emm Var Tõs M Ran Puh Rõn, `lonte Se
1. lõdvalt ripakile, longu; lotakile [võrgud pandi] nakki rippuma, lina jäi `keskeld siis nii `lonti rippuma Kuu; `taimed `langevad `lonti; obone ei `anna üväst `kinni, laseb `kõrvad `lonti Lüg; Palava ilmaga kukuvad peedi `pεεltsed `lonti Jäm; Koer laskas körvad lonti Kaa; Ilma pεεrakita tule viltse kanga kudumesest midagid, veab soapooltse εεre lonti Emm; titsilat́t oiab, et värav `lońti ei kuku Kul; lilled `närbuvad, `lähtvad `lonti Var; `tõmma [köis] `sirgu, ää lase `lonti Tõs; sukk vaob `lońti jala `peale, kui seärepael on `lahti läind Juu; obune aab kõrvad `lońti VJg; viĺjä rõuk one `lońti vajonud; talvel `raske lumeränts piäl, vajotab kõege `rohkem nuared puud `lońti ehk `lu̬u̬ka Kod; ku ta (siga) `jälle `aige om, siss vajuve kõrva `lonti Hls; kardule varrekse olli puha `lonti vajonu; obesel piap iki ohja sikku `oidma, ei tohi `lonti lasta Krk; sälisse `pääle tetäss [võrk] `lonti, et ta `sirgu ei ole, et kotti jääb Ran; sukk lääb `lonti `saapa pääle Puh; `kapsta omma ärä `juurdunu, omma `kiŕki, ei ole enämp `lońti Kam; imäne pini `oĺle `kiŕki `kõrvoga, esäne `lońti `kõrvoga, a `kut́skal om üt́s kõrv `kiŕki, tõõnõ `lońti Räp; `lonte satasõ kesväʔ Se
2. norgu [ta] jäi üsa `lońti Tor; kui inimene väegä murelik om, no siss ta om - - `lońti vajonu Ran
Vrd lonki, lontsi, lotti, lunti, lönti
1. lõdvalt ripakile, longu; lotakile [võrgud pandi] nakki rippuma, lina jäi `keskeld siis nii `lonti rippuma Kuu; `taimed `langevad `lonti; obone ei `anna üväst `kinni, laseb `kõrvad `lonti Lüg; Palava ilmaga kukuvad peedi `pεεltsed `lonti Jäm; Koer laskas körvad lonti Kaa; Ilma pεεrakita tule viltse kanga kudumesest midagid, veab soapooltse εεre lonti Emm; titsilat́t oiab, et värav `lońti ei kuku Kul; lilled `närbuvad, `lähtvad `lonti Var; `tõmma [köis] `sirgu, ää lase `lonti Tõs; sukk vaob `lońti jala `peale, kui seärepael on `lahti läind Juu; obune aab kõrvad `lońti VJg; viĺjä rõuk one `lońti vajonud; talvel `raske lumeränts piäl, vajotab kõege `rohkem nuared puud `lońti ehk `lu̬u̬ka Kod; ku ta (siga) `jälle `aige om, siss vajuve kõrva `lonti Hls; kardule varrekse olli puha `lonti vajonu; obesel piap iki ohja sikku `oidma, ei tohi `lonti lasta Krk; sälisse `pääle tetäss [võrk] `lonti, et ta `sirgu ei ole, et kotti jääb Ran; sukk lääb `lonti `saapa pääle Puh; `kapsta omma ärä `juurdunu, omma `kiŕki, ei ole enämp `lońti Kam; imäne pini `oĺle `kiŕki `kõrvoga, esäne `lońti `kõrvoga, a `kut́skal om üt́s kõrv `kiŕki, tõõnõ `lońti Räp; `lonte satasõ kesväʔ Se
2. norgu [ta] jäi üsa `lońti Tor; kui inimene väegä murelik om, no siss ta om - - `lońti vajonu Ran
Vrd lonki, lontsi, lotti, lunti, lönti
lonts1 lońts Kod/-n-/ Har, g lontsi Var Hel(-ń-), londsi Ran Kam(-ń-) San Urv Krl/-ń-/, lońsi Tõs
1. takkudest keerutatud köis, nöör lontsid, need [on] taku `keermed, mis vahele peksetse - - [kui] tihvitse `laeva Var; lońts tehäse takudest, kui uut maja tehäse, topitse seenä vahele; mehed tegeväd pöörägä `lontsi Tõs; Vanast keerutedi talu man alasi `lontsi, põhu`rõõva `otstes vai kotiköidet vai mis taht `köita Hel; teeme üte londsi, ma köedä siist `kinni; aena kuhja pandass kah `lońtsega `kinni Kam; tule appi `lontsi tegeme San; Taa joht ei püsü, niisama londsiga kokku lotsutõdu, köüdaʔ kõvastõ Urv; lońdsigõ köüdetõss kińni kot́ti Krl; ku köüst tekkive, siss mähiti angu pääle lońts Har
2. võrgusasi `lońtse tei egä kala, kui ta `aiga sai müllätä. nakass `mähkmä, vahel poole `võrku kisnu `säĺgä, rabeleb iki `väĺlä `saada Ran
3. logeleja one nagu lonts, ei õle tragi Kod
Vrd lont1, lontsik1
1. takkudest keerutatud köis, nöör lontsid, need [on] taku `keermed, mis vahele peksetse - - [kui] tihvitse `laeva Var; lońts tehäse takudest, kui uut maja tehäse, topitse seenä vahele; mehed tegeväd pöörägä `lontsi Tõs; Vanast keerutedi talu man alasi `lontsi, põhu`rõõva `otstes vai kotiköidet vai mis taht `köita Hel; teeme üte londsi, ma köedä siist `kinni; aena kuhja pandass kah `lońtsega `kinni Kam; tule appi `lontsi tegeme San; Taa joht ei püsü, niisama londsiga kokku lotsutõdu, köüdaʔ kõvastõ Urv; lońdsigõ köüdetõss kińni kot́ti Krl; ku köüst tekkive, siss mähiti angu pääle lońts Har
2. võrgusasi `lońtse tei egä kala, kui ta `aiga sai müllätä. nakass `mähkmä, vahel poole `võrku kisnu `säĺgä, rabeleb iki `väĺlä `saada Ran
3. logeleja one nagu lonts, ei õle tragi Kod
Vrd lont1, lontsik1
lonts2 lonts g lontsu KJn, `lontsu Hlj Lüg(-o), `lontsa Jõe Hlj; lońts g lońtsi VMr Kad; n, g `lontsu VNg lörts, lobjakas `lontsat sajab, niisugune vihm ja lumi segamini Jõe; igavest `lontsa tuleb maha Hlj; Igatahes pidi menemä `vuori, kas sadas `vihma vai tuli `lontso Lüg; sajab `lońtsi, aab `jälle kõik vett täis Kad Vrd lontsak1, lontse, lorts1, lönts2
lonts3 lońts g lońdsi, lońtš (lu-) g lońdži (lu-) loim `vietäse [heinad] lońdzist `ussõ Lei Vrd londsak, lont6, lontsatuss, lontsik2, lontsk(a)
lontu lońtu Hää Saa KJn/-n-/ Hls, `lońtu Sim Ksi Hls, `lontu IisR(-ń-) Jõh
1. looder, laiskvorst; rumal `Praegast on `teine küll `irmus `lontu, kui saab vanemast ja omaette elama, läheb ehk `targemast IisR; `Naabripoiss on üks paras `lontu Jõh; ilma laisk lońtu sa oled si̬i̬ Hää; `lońtu mies, eks seda näe ta olekust ja talust ära Sim; ta on üks `lońtu, mis kedagi ei taha teha Ksi; sa ei oleki muud ku üit́s lońtu, ei ole `õige mi̬i̬s Hls Vrd londu1
2. lontis kõrvadega koer lońtud oĺlid `lońtis kõrvadega koerad; miu lońtust võib ää koer `saada Saa
1. looder, laiskvorst; rumal `Praegast on `teine küll `irmus `lontu, kui saab vanemast ja omaette elama, läheb ehk `targemast IisR; `Naabripoiss on üks paras `lontu Jõh; ilma laisk lońtu sa oled si̬i̬ Hää; `lońtu mies, eks seda näe ta olekust ja talust ära Sim; ta on üks `lońtu, mis kedagi ei taha teha Ksi; sa ei oleki muud ku üit́s lońtu, ei ole `õige mi̬i̬s Hls Vrd londu1
2. lontis kõrvadega koer lońtud oĺlid `lońtis kõrvadega koerad; miu lońtust võib ää koer `saada Saa
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|