[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

loksima `loksima Lüg(-maie) Muh, (me) loksime Hää; `loḱsma T(-k- Nõo) V, `loḱsme Hls Krk Hel, (ma) loksi (loḱsi Rõu, logsi Ran Nõo)
1. loksuma (kanast) `lämme ilmage kana akkave `loḱsme Hls; kana loḱs, ku kana tüḱs `audme Krk; must kana loksib joba. ega ma tal `audma ei lase minnä, ma kasta ta kajo veeren külmä vi̬i̬ `tu̬u̬brese Hel; kirriv kana logsip, vaja `audma panna Nõo; [kana] om nakanu `loḱsma, enämp ei mune, loḱs, ja kui sina temä manu mine, siss tege krõõt, nakass `rü̬ü̬kmä Kam; kana˽`loḱsvaʔ, tükise˽`haudma Kan; kana lõi jo kümme munna, no jo loḱs Har; Loḱs nigu˽munan kana Rõu; saa ei tast kanast niipia munõjat, ta muudku loḱs õnnõgiʔ Räp
2. haiglane olema, põdema taa `loksõ kõ̭gõ talvõ, no nakass sirastumma; vana Mat́a nakass jo `loḱsma, ta õks `säńgü jääss jälʔ Har Vrd loksleme
3. luksuma lat́s jo loḱs, panõ latsõlõ kuiva `rõivaʔ Har; ku nii loksit, siss tõõnõ `ütless, et sinnu kõ̭nõldass `kohkiʔ Rõu Vrd lõksima
Vrd kloksuma
4. edasi-tagasi liikuma a. logisema hobõsõrauaʔ `loksiva jalan; mul see väidsekene muud́u hää väidsekene, a˽loḱs kõrvust; kirvõss loḱs `kuuda otsan, ku vallalõ om Har b. (vedelikust) taa potõĺ ei olõ sul täüs `piimä, ta loḱs Har c. kõikuma – Hää
5. lööma, kolkima [ta] juba `loksis seal Muh; kanapujaʔ oĺli˽muna koorõ seehn, nu̬u̬˽loksõʔ Rõu || (latramisest) `loksid kõik sõnad `vällä, mida `sülge suhu tuob Lüg
Vrd lopsima