kloksuma`kloksumaLüg/-o-/ IisRRidJõeK; `kloḱsmaSan/-me/ V(-mõ Krl) 1. loksuma (hauduva või poegi kutsuva kana häälitsemisest) Kana `kloksob, `kutsub `puegi `süömä; kana `kloksob, kui `audub Lüg; Kui kana `kloksuma akkab, siis jättab ta munemise maha, tahab `auduma akkadaIisR; kana kuulukse `kloksuvadRid; mõ̭ni kana käü `kloḱsih murro pitehVas; kana kloḱs joʔ ei tahaʔ luvvaʔ inämbRäp; kana kuts ummi `poige mano, kana kloḱsSeVrdkloksahtama, klokutama 2. luksuma latsõl om jahe, joba `kloḱsmõ nakanuʔKrl; lat́s kloḱs, suuŕ inemine niguPlvVrdkloksatõmõ 3. haiglane olema, põdema ta jo kloḱs, kõhn `tervüśs omSe Vrdkluksuma, klõksuma, loksima