[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

lohmakas lohma|kas Jäm Khk(-gas g -ga) Kaa Vll Pöi Emm Mar Kir Kse Aud Hää Ris Juu JMd Koe VJg Iis Krl/g -ku/, lohma|kass Puh San, `lohma|kas Hlj Lüg IisR, `lohma|gas Kuu, g -ka; n, g `lohmaka VNg Vai; lohma|k Hel Puh, g -ku KJn
1. (vormitult) suur, kogukas üks `niisukene `lohmakas kivi oli Hlj; üvä `lohmakas lehm; mul on `nisked `suured `kallussi `lohmakad jalas Lüg; `Lohmaka tüdrukut `poisid ei `vahtinedki, vahiti ikke neid `pienema `kondiga IisR; `kuube on seläs just ku `lohmaka, `laia `kuube Vai; see `söukste lohmagate käistega `pinsak Khk; See [kasukas] on nii lohmakas, äi see minu `selga sünni; Kus sa `sõukste [saapa] lohmakatega lähed, nee käivad `jalgas `ömber Pöi; see inimene on nii jäme ja lohmakas Juu; sie suur lohmakas palitu mulle ei `kõlba Koe; va suur lohmakass [mees] San || suur tükk `leikas ea lohmaka leiva küllest VJg Vrd lohmorka, lõhmakas
2. laisk, lohakas, hooletu `lohmaka `ihmine, ei `viitsi `itset `riide `panna Vai; Ta va lohmakas inimene, pole `tεεda kuidas ta `riided `selgas on vei kuidas ta astub Emm; va lohmakas inime, ilp annab talukale takka `pihta Kse; see eit üsna kabe alles, köib kabedast `riides, teine oo va lohmakas Aud; Ta on nii lohmakaks läinu, et Hää; oh, nad on sial kõik ühed lohmakad JMd; lohmakas inime, ooletu, jätab kõik koerasti KJn; üit́s va lohmak - - `viskass sinna tänna lirts lorts Hel; mõne `tüt́rigu om lohmaka Puh || lõtv, lodev inimene Ei niisugust lohmakat ma küll omale naiseks poleks võtnud Mar
3. mõtlematu nisuke lohmakas tüdruk, mes kõik `vällä `ütleb Kir; kes `juhtumata `ütleb, sie on lohmakas Iis
Vrd lohvakas