lohvakaslohvak|as g -aIisR/`l-/ KaaVarKsiOte; lohva|k g -kuKodKrkNõoVõnKamUrvHarSe 1.lohakas, hooletu; kaltsakas Meite vana akab ka söhukseks va lohvakaks jääma, noorelt oli ette ragi mees Kaa; lohvakas mees, püksid niiute piäl Var; `niske vana lohvak one, lähäb lötsä-lötsäKod; si̬i̬ om üit́s lohvak ja must inimeneKrk; läits nigu üits kurjavaemu lohvak, `rõiva säĺlän `kat́ski ja kakenuKam; ta ei pea endäst `piiri ega `kõrda, om üits lohvakas Ote; Tiä oĺl sääre vana lohvak mehe rõibõʔUrv; ko kaŕakaḱi˽lät́sit, sis oĺl `veiga `tähtsüśs, et kes edimält `vasta tulõ, tuĺl määne `tüt́riku lohvak, sis õ̭nnõ eläjidiga midä `johto Se || liiderlik no, si̬i̬ iki karsk tüdruk, si̬i̬ jälle vana lohvakas, kes kõik lubab kätte `andaKsiVrdlöhvak 2.avar, ülearu suur Ära‿nd `selle vana jakki `lohvakaga külasse mene IisR; Kampsun oo lohvakaks venind Kaa Vrdlohmakas