lohakilelohaki|le Vll(lu-) PöiMärHanTõsTorJuuJMd, -lleKuuVNgVaiJuuJürKadVJgSimTaPõPltKJn 1.hooletusse, korratusse, laokil(e); ripakil(e) älä jätta `riideid lohakilleVNg; luhakad `jätvad asjad `siia-`sönna luhakile; ühel asjad `kordas, teisel luhakileVll; tööd ja aśjad kõik lohakile Mär; jättis tööriistad kõik lohakile Tõs; ää jäta tüönõusid lohakile `jalguJMd; aad kõik lagund ja lohakille, põle old `aega parandattaKad; jätab kõik lohakilleIis; kõik asi on täl lohakille, tõesel one kõik tramminKod; si juśtku va aa `jäärne, igal‿pol lohakille (kõlvatust tüdrukust) Ksi; kui kellegil jäi [hein] lohakille, eks `tehtud pärast rukki `lõikust kaLai; jätäb oma aśsad lohakilleKJn || korratult `kat́kine ja lohakille `riides inimene on katasnik SimVrdlohakali, lohakeli, lohakil 2.avaralt, lotakalt Mõnel `riided `selgas lohakille Kuu; püksid rebadel, lohakille jalas; palava riie, sie käis sui lohakille peal, et ta mud́u kat́tisJür; sukad on lohakille, `lońtisPlt || lõdvale vöö vaob nõnna `persse `peale lohakileJuuVrdlöhäkil 3.longu(s) lumi `vaotab puud maha lohakille, lumi on nii paks, `raske Juu; siiväd lohakille kukel ja kanal, nokk laiali ja lõõtsutab; lähäb siiväd lohakille, enäm täl ei õle `jõudo lennätäKod 4.pikali, lösakile Jäänd `sönna lohakile `jällePöi; vead lapse lohakile maha, kui sa sedasi `kärmeste tuledJuu || lohisemas vanainime läheb `kotsides, läheb jalad lohakile, totsib `pealeHan Vrdlodakil(l)e, lohakili