lohakelilohakeliTLä(lu- Ran) 1.lohakil(e) pögsist ame väĺlän, lohakeli ennäst `jätnu; kõ̭ik elu om jäänu luhakeli, ei ole `säädjät Ran; ei ooli kodutü̬ü̬st midägi, selleperäst om täl tü̬ü̬ kõ̭ik luhakeli NõoVrdlohakali, lokakeli 2.lamakil, lösakil kõtuli maan, siss om ta säl luhakeli, lohvitapRan