[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

loba loba spor R S, Mar Kse Tõs Tor Hää Saa HaLä JMd Koe VJg I Plt KJn M TLä San Krl Har Rõu Plv Räp
1. lora, tühi jutt Ei mina sinu loba küll ei usu Kuu; küla krapp käib küla `kautu, räägib loba Jäm; puhas loba, pole tött natistkid sees Khk; Vanasti tegi igaüks eese töö ää, ilma miski lobata Kaa; Mis nee seal tegid, ajasid muidu loba Pöi; mes sa aad seda loba suust `väĺla Mar; naśte loba ei maksa kunagi `usku Saa; muud ei ole kui paĺlas sinu loba Ris; eks ta jutt üks loba ole Hag; mis vanamehe loba nüid maksab kuulda Juu; sa usud seda `tühja loba JMd; kes sinu loba jõvvab `kuulda Iis; ajab päle oma loba Trv; Seräst loba ei taha keski kullelda Nõo
2. lobiseja sie on `õige vana loba Jõh; see oo üks loba inimene Muh; targal mihel oln loba naine Phl; Ta oli nisuke loba plika Kei; sa oled üks loba Koe; üks loba mees on Trm; loba om loba inimene, ken rumalast kõneless, paĺlu kõneless Krk; Sa nigu loba karjapoiss, kes imustap lobiseda Nõo; kuiś tä võt́t ka sääntse loba naaśõ Rõu; loba - - suust tulõ kõiḱ `vällä, hää ja halv segi Räp; loba suuga (lobisejast) loba `suuga mies Vai; üks va loba `suuga inimene Khk; see nenda loba `suuga, äi vöi pidada midad Vll; küll sie mies on loba `suuga VJg; temä om loba `suuge Hls; tu̬u̬ om serände loba `suuga inimene, ega täl `mõistligu juttu paĺlu ei olegi Ran
Vrd lobi1, lobu1, loda
3. lahtine, logisev ratta pulk ige sehes, kui tä loba oo, [siis] löngerdab Khk; see ratas oo `otsas ühna loba; põle loba mitte, aga ikka jooseb `välja (võimasinast); kaas `olli loba, es seesa peal mette Muh Vrd lobi3

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur