[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

lobi1 lobi Kuu Lüg Jõh spor S, L spor Ha, JJn Koe Kad VJg Sim I KLõ eL(p lopi) (vedel) söök; rokk Peremihe puolt on prii lobi Kuu; süö sedägi lobida, midä on Lüg; jõvike lobi Jõh; laiva pεεl saab rii lobi ka Khk; ega `laupa `öhta keedeti `söukest lobi Krj; See pole supp, see on muidu lobi Pöi; paneme obusele lobi ette Muh; Imal lobi aeb südame vesiseks Emm; sa tahad aga seda va lobi `süüa Mar; kuradi lobi sa `antsid `mulle Var; lehmäle tehäse koa lobi, pannase jahu vee `sisse, lobi `valmis Tõs; Vangil egä päe prii lobi Khn; [supp] kui paĺluks keeb, keeb `lömmi, `pehmeks lobiks PJg; Ku ti̬i̬d `süia, sis ti̬i̬ sü̬ü̬k, aga mette siukest lobi Tor; lobi `tu̬u̬ri on köögis nurgas, säält `antse `siadel lobi Saa; see leem põle muud kui va lobi Juu; pane kokku kedagi, sest soab ead lobi Jür; `lambad lobi ei võta, kartulid söövad küll JJn; sada `marka `päävas ja prii lobi VJg; küll sial õli ia lobi Iis; suur kõst, ei tiä, mes lobi `sisse ajab Kod; ma nisukest lobi ei söö Äks; tal on ea lobi ees, mis tal viga Plt; on obosel `ammad `vaesed, sis tehässe lobi KJn; mis neil (vallavaestel) viga, na om lobi pääl Krk; teeme `põrssile lopi Võn; `Omgus `ańti põhk, siss `ańti vetel lobi Rõn; ańti süvvä lopi õnnõʔ Krl; tulõ tüühhü, krooń päiväss ja lobi prii Har; veteĺ kui lobi, ru̬u̬g om nii laih Räp || püdel mass mätsiti saue või tuhaga `kinni, `tehti `seoke lobi, et raod `kinni `lähtad, märjad takud ja lobi `pandi ette, et siis ei anna ingata `ühti (ahjust) Mih Vrd lobin2