lineika1 n, g linei·kaKeiJür/`l-/, lenei·kaRid, linekaRäp, linika Se, liineka JuuKJn, `linee·kaJuu, `liimei·kaSan; linei·gas g `linei·kaKaajoonlaud Üks poiss oli eieti `sirge seĺlaga, `umbest kut oleks `linei·ka ala `neeland Kaa; `üitakse line·ika või liinijaan Kei; `Linei·kad mäletan küll, pikk, `sirge ja sile puust asi Jür; liinekaga tõmmatasse `riipsu KJn; vanast `lü̬ü̬di `liimei·kagõ peo`pessä. to‿ĺl nigu trahviss, ku midägi mõni lait́s alvastõ `johtu tegime San; lineka oĺ iks `ju̬u̬ni tõmmataRäpVrdliineal, liinikas