liineal (variante:) `liineal, `liinjal, `liinjan, liinejaań, liinija(a)n, liinijaań, `linja(a)n, `linjar, `linnijan, linian, `lindja(a)n, `lindjuań, `liinal, `liinar, `liiner, `liimian, `liimion, liimijaan, liial, liiań, `liian, `liiań, liiand, `liidjan, g -i spor üld; `liin|jaen Mar, liini- Kaa, `lind- Khk, g -jaani; kliinijaan Nõo, `plińjanVän, `plinja(a)n Kuu, g -i joonlaud Kuol`meister - - virut `plinjaniga `künne peräje `pääle `ninda, et kohe veri tuli `künte alaKuu; kui ei õld lugemine `selge, siis kuol`meister võttas `lapse `sõrmed pihu ja lei `liinariga pihu `sisseLüg; `liidjaniga tömmetase `tahvli `pεεle `viirgu Khk; Nee liiandid on liiga lühised, kuidas ma sehustega möödaRei; `koolis tarvitavad `linjanisi Mär; `enne olid liianid või joonelauad `koolisAud; ta (õpetaja) teinekord oli kuri, `lindjaaniga `ańdis HMd; ennemuiste kuoĺ`meistrel oli seda voli küll ikka et `toksis, suur `lindjuań oli ika tal enesel pius Hag; `liimian `öeldi minu `aeges Juu; `liinal oli nihuke lai - - ja siis kuoliõpetaea lõi `seia küinte `piale Koe; liinijaaniga tõmmatasse `tahvli `peale jooned ette Trm; `ańti liimijaanige, sõrme kondi leive tuld Hel; tol kliinijaanil `oĺli ää suur mulk sehen, siss `pańti kliinijaan vaja `otsa Nõo; ma olõ uma liinijaani kuuʔ unõtanu, ma‿i saa mingagi `ju̬u̬ni `kiskuʔHarVrdliinikas, liinlaud, lineika1