[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

lettima1 lettima Khk Muh spor L(`letma Mar), Kei HJn Plt, let́tima L Nis Juu Jä ViK Iis, `let́ma KJn/-mä/ Trv, (ta) letib (-t́-); lettima, (ma) lettin RId(-maie Lüg; -t́t- IisR); lettimä, (ma) ledin Kuu Vai
1. punuma, põimima, palmitsema a. lettib `paulu `kolme ehk `neljä `säigemega Lüg; `varbune aid, lettitasse `kolmest lattist läbi Jõh; `virsud olivad kase `tohtost leditu Vai; ma let́in lapse `juuksed kokku JMd; leiva mäŕss kase tohust, kõvast let́itud, et kas piab või vett VMr; let́in `juukseid Iis b. kääritud kangalõime palmima Ku `kaŋŋas sai `luodud, `ueti se `luoma`puie pääld maha, ilusast lediti ärä Kuu; kangas, kui ta käärpuude pealt ää `võetasse, siis letitasse kangas ää Mar; kui kangast sai maha võtta, siis sai `let́tida, et segamini ei lähäs Aud; kangast letitakse, `aetakse letti pärast `käärimist HJn; kas kõik kangas on jo let́itud JMd; `aita mul kangas ärä let́ti, kääŕ`puie piält maha let́ti KJn
2. kokku lappama `riided said kokku let́itud [kirstu pannes]. sirutadi `sirgu ja let́iti kokku PJg; võrk saab ää let́itud Vän; kangast let́itakse, pannakse kokku, kord korra `piale Nis; let́tisin ta (köie) ää, pane nüid varna `otsa Juu; eks let́ime siis selle võrgu kokku JJn; leti kangass ilusta kokku Trv
3. triikima `riidid letidasse palava rauaga; tüdruk letib `leiti Khk
Vrd plettima