[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

leekima `leekima Jäm(`pl-) Krj Pöi Rei L(`pl- Var; `leekma, -mä Mar Vig Tõs) Nis Juu Ann Trm Lai Plt Pil KJn, `li̬i̬ḱmä (-k-) KJn Trv/-ma/ Võn Krl Har Vas, `li̬i̬ḱme M, (ta) leegib; `liekima, (ta) liegib Ris Jür Koe Kad VJg Sim Iis, `liegib R(-mä Kuu, -maie Lüg); (ta) liägib Kod
1. leegiga põlema, leegitsema tuli akkas paja all `liekima VNg; `metsas ka, kui tuld tehä, akkab päräst `liekimaie Lüg; `ooned `leekisid juba üleni tules, kui ma `sõnna `jõutsin Mär; tuli akan na `leekmä, `viska vett `piäle Tõs; tuli `leekis üsa liidi alt `väĺla Tor; `järsku `terve katus lõi `leekima; tuli leegib sedäsi ülespidi, koe ta vägä suur on Juu; tuli `leekis `laesse, lagi akkas kõik põlema; kadakas on väga elgas, tema leegib `irmsaste Ann; tuli liägib üle metsä `latve Kod; vanamees tuli kirikust, kõrts `leekis Pil; maja `li̬i̬ḱs, ku ta `paĺle Hls Vrd leegama
2. (virmaliste vehklemisest) kui `taivas `liegib, siis tuleb sõda ehk tõist `ilma Lüg Vrd lekkima2
Vrd leegitsama
3. fig a. jooksma, liduma `Tiieti, et `Piedil on kovasti kuldraha ja sie pani `naised üks`toise `voidu `liekimä Kuu; `Liegib `ringi, et kiel `vesti pääl Hlj; `Palja pia `liekis kodu Jõh; läks `nöukse `leekimisega sönnap̀ole Krj; Poiss kohe `leekides `järge, sai [varga] käde Pöi; [ta] `Leekide iga `õhta oma kahessa kilumeetert ää Han; pidid jala `kooli `pleekima Var; Kui puĺl `lahti sai, kus kõik kukkusid `leekima; Leegib `mööda teed nigu üks poisike, isi on va konts ja kõbi Saa; küll sai `liekida täna Jür; aga ma sain `liekida `enne kui nad kätte sain; mis sa va lollakas liegid müeda küla `ringi üsku ull kuer Kad; las liegib, oma jalad Sim; `leekimist `ööldi `rohkem obuse või sälu `kohta - - inimene ei jõua nii kiirest `joosta, et `leekimine oleks, lehm jookseb ka, aga ei leegi Lai; leegib nõnna et kannad välguvad Plt; uńt leegib ees ja kaks `koera järel Pil; kui ta (hobune) siss `li̬i̬ḱma piśt, siss es ole enämb aru `kuskil Hel; siss vanami̬i̬ss `li̬i̬kmä, `lasknu iks jõe `perve pit́i joosuga Võn; Sul virgaʔ jalaʔ, panõ aga silmält li̬i̬ḱmä külä poolõ Vas Vrd lekkima3 b. tööd rügama muku leegi ommokust `õhtuni; peris leegib tü̬ü̬d nõnda Hls; ei ole täo `aaste u̬u̬ ega oobi vahet, `tõmba sedä `li̬i̬ḱmist; akka sõnnigu `laotusest `pihta, sõss leegi senigu sügiseni Krkc. ägedasti valutama li̬i̬ḱs tulist valu; muud ku `kanget valu li̬i̬k Krk
Vrd leegetama, leekama