leegitsama, leegitsemaleegitsamaMar, -ämä Kod/liä-/ Vas; leegitsemaMärKseTõsTorJuuTrmÄksPltKrk/-eme/ Krl/-õmmõ/, lie-JMdVJg, `lie-JõeKuuHljVNg(`lei-) 1.leegiga põlema, leekides olema, loitma ahi `liegitsebKuu; tuli leegitsab veel, põle veel `kustund metteMar; juba tuli leegitses katussel, mis se änam `aitasMär; tuli leegitseb `kangeste, suur tuli, suured leegid köivädTõs; mõnikord peeru söed akkasid moas leegitsemaJuu; üks tuluk liegitses metsas VJg; kui [tuli] paessab `kaugele, annab `kaugele `kuumuss `väĺjä, siis liägitsäbKod; tuli leegitseb `kangesti, pane puid pääleÄks; kuiva `puuga leegitsäss tuli `korgõhõ Vas || figmu süda `liegitseb, siis süda nagu `läigib sies ja `süögiisu on äraJõe; see ei ole üks valu, see oo üks leegitsev valuTorVrdleegetama, liegitama 2.(virmaliste vehklemisest) – R`põhja meri põleb, ta `jüstku `liegitsebJõe; `taeva `liegitsemineHlj; `pohja `taivas `liegitseVNg Vrdleekima