[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

lauts2, lautse, lautsi lauts g `lautsi Hlj, laudsi KJn; n, g `lautse (-t́-) Har(pl lauds|iʔ, -õʔ) Räp Se Lei Lut, `lautsi (-t́-) Jäm/`lo-/ T/n laut́si San/ V, lautsi Saa Lai Krl Vas Se, laudsi KJn Krk
1. surnulava `surnu on `lautsil Hlj; `Surnu `pańti lautsile sellepärast, et sängis ei läha `surnu alt kõvas - - lautsi laseb `õhku läbi, `surnu `jahtub ära Saa; `Surnu olli joba laudsil ollu ja kik omakse iḱken ümmer Krk; ku surnu ärä mõstass ja `lautsile pandass, siss piap `valge puhass palajass pääl olema Puh; temä `olli tennu serätse `otsuse, et tedä `küllä `lautsile panna Nõo; siss es olõ midägi tetä, muku pesesime [ema] ärä ja pańnime siss `laut́si `aita TMr; ma opessi kõ̭ik kirjä pääl ärä lastele, et kos te mu `laut́sile panete ja kos kooli`rõiva om Rõn; Ku `laut́si ruttu `vällä viiäss, sõ̭ss ei˽saa˽`ku̬u̬ĺjit inäp nii pia Urv; niä mõśsivõ `kuuljat ja pańnivõ lautsilõ Krl; sa ei tulõki `kaema, ku esä om `lautsõil; ku inemine vällä˽koolõss, siss tetäss telle kõ̭kkõ edemine asõ laudsõtõ pääle Har; `laut́si kraamitass `väega ruttu tarõst `vällä, tu̬u̬ tähendäss, et `surma taheta ai˽`sisse `laskaʔ Rõu; mi̬i̬śs oĺl mõ̭ni kat́s nädälit sääl `laut́sil Vas; ko `ku̬u̬ĺja oĺl jo `rõivel, sis `pańte küĺe pińgi pääle lautsellõ Se
2. reepõhi laudsiʔ iideti rii pääle, tetti nii lajaʔ ku rii pääle `mahtu; `pańti `lautsõʔ ri̬i̬ `pääle, nu̬u̬ʔ olli vallalõ; ma ti̬i̬ ri̬i̬ `lautsõid Har Vrd laut2
3. kalatõke Käüdeti kümme-viiśtõisskümmend `varba kablaga kokku, tu̬u̬ `oĺlgi tu̬u̬ laudsõʔ. Mitu laudsõt käüdeti `kõrvusi `saibõidõ `külge kinniʔ, nii `saigi sääs Har