laut2laut (-t́) g laudi VänHJnTürViK(g `lautiVMr) IPõKLõspor eL/g laodi TLä/, `laudi R(n `lautiVNgVai), laadiKod; n, g `lauti KosJõeK/-di/ AmbAnnPeeKoeSim 1.varbadest alus a.reepõhi rie `põhja laut punutasseLüg; `Varbad õlid `pandud üksühä `kõrva rie `põhja, sie `üäldi rie laut Jõh; ku regi `vaĺmis, sis pead laudi ka tegema Vän; sõbavitsad, nendega punuti `lauti varvad kokku Ann; rie `laudi rie põhjas, punutud kokku `varbadest, nüid `laudid änam `pieta JõeK; laut on `tehtud `pulkadestVMr; pihlaka puud kui said, siis nied õlid ikke iad laudid, neid `pieti kõvemastTrm; kui `lauti ei õle eden, obene lipub sulle lund `silmi; laadi varvad paad pihlikess, punud kase vitsaga äräKod; laut oli nii `tihke, et kerves läbi ei läind; laudi võis `väĺla tõmmata, see oli `lahtiselt pial Lai; varvust `tehtud laut́ Pil; `enne vanaste oĺli ree laut, aranded `pańti piale ja malgad kah, muud `põhja põlnd SJn; `ri̬i̬le om vaja uut `lautiHls; kos olli `nu̬u̬ri `kuusi, sääl tetti ri̬i̬ laodi varva noordõst kuustest Nõo; siss peenikesist varvust tetti paenatuste `pääle tu laut, paeo `vitsuga palmitsedi äräOte; ri̬i̬l laut́ all, vośka pääl Krl; `ri̬i̬le tetti laudiʔRõu; mis nu varbaʔ omma ri̬i̬ päl põigustõ pääl, tu om laut́, laudi päl istutassSeVrdlauts2b.(kanga vanutamiseks) `kanga vanutamise jaoss `olli serände varvust laut - - `vitsuga kokku keedetu; kangass tõmmati `tu̬u̬rvist laodi pääle pikäldPuhc.(villa vatkumiseks) oĺ pirranõ laut, kohe nu villa pääle `pańtiSed.voodipõhi –Ote 2.partest rehealuse lagi `pohku `panna `laudileVNg; pani `riiali `lauti kotti rippumaLüg; `Tõstama `saani suvest `laudileJõh; paneme põhud laudile; laudal ei ole `lauti pialVJg; `kõlkad sai `aetud laudile Sim; `viska sinna reialuse laudile nied einadIisK; laut́ oli riha all ülevan; kana käib laudile muneleTrv 3.õlgmatt talvõl umma `aknaʔ laudiga kinniʔPlv; laut́ pandass talvõl `akna etteVas; laut́ om iih, siss puhu ui tuultSe 4.linnupüünis sääne võrk om, sääne `raamõga võrk, satass pääle, terä˽pand sinnäʔ, nii jääväke ala, sinnä laudi alaSe