larrama`larra|maKaa, -mõKrl, da-inf larrataPuhNõoRõn 1.lobisema, latrama Kaua me ikka sii larrame, akkame ette koju minemaKaa; temal juttu küll, `larrab üteviisiPuh || norskama – KrlVrdlarama, plarrama 2.ringi hulkuma, kolama Noorest peest sai jöulute aegu teeb kust ilmaotsast läbi larratud, ühest pere uksest välja, teisest jälle sisseKaa