laramalaramaVNgsporeP, M/-me/ TLä, (ma) larraPlv 1.lobisema, latrama vanad `naised laravatta `paljuVNg; [kala]vastalised lεhvad `randa, `ootavad kui meremehed tulad, küll naad siis laravad sεεlKhk; larab aga `peale Muh; naised laravad Rei; larab peale poole `pääva külas, ei nää tulema akataMär; mis te larate ilmast `ilma JMd; küll laras ja kisas, ei tiä mes tämäl viga pidi õlema Kod; laras siin mitu `tuńdi, muutku jahvatas `enne Plt; temä muud ei ti̬i̬ ku larab Hls; larab niisa·ma, viidäb `aiga Ran; Mes sä larad, ku‿śa midägi ei tiiä Nõo || fig Perse larab taga nagu väkram Trv; mis sa iket, lase `laulu ku larap (nii mis mürin) Krk; [vokid] larasiva väegä kõvaste kui kedrässivä RanVrdlarrama, lärama, plarama 2.(millestki väga rohkest) Puu lusikideg `kaugelt õngitsive, laud [körti] täüs ku larab; [hame nii märg et] puserte vett ku larab `vällä; [linavabrik] `põlli, nõnda suur tuli ku larasHls