[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 12 artiklit

ilmatu ilmatu eP(e- Mar; jõ- Khn) M T spor VId(-o), -du Khk V(-uʔ); `ilmatu R(-du Kuu) VMr; hrl ind
1. (rõhutavalt) a. (koos substantiiviga) tohutu, (väga) suur `Ilmadu mürägäs Kuu; töi ilmadu `kandami `ölgi Khk; suur elmatu kot́t `toodi tagasi Mar; Käristäsid `ankruga mio võrgussõ jõlmatu lõhastusõ Khn; sie `Undla suo on kõik üks ilmatu luam Kad; sopits ei taha pidädä, ku ilmatu maru on Kod; ilmatu aja `kaotsin Trv; kaobel sibuldega, tõmmass sibuldega ilmatu rüä `endäle kokku Nõo; ilmatu kisa San; Ilmadu vaiva näet õ̭nnõʔ ärʔ a˽`saaki olõ õi˽midägi Rõu; siin oĺli ilmadu latsõ˽kah (väga palju lapsi); [ta] mõśk ilmadu mõsukõsõ Vas b. (intensiteedisõnana) väga tämäl on `ilmatu pali `kraami Lüg; ilmatu `kange tuul Khk; Ilmatu `körged, tihed irs ajad Pöi; vesigar vetab ilmatu `körgeld vahel vett ülese Rei; elmatu pekk tee `menna Mar; ilmatu külm ilm JMd; ilmatu `uhke ja tore; ilmatuss ariklisess jäänud õksad Kod; ilmatu kallist kala `tu̬u̬di Nõo; neli ilmatot laḱa `laida Plv; tett ilmato `korgõ suuŕ maja Räp; vanast küĺbeti `tat́rikku ilmadu paĺlo Se
Vrd ilma2, ilmatalune, ilmatuma, ilmatune, ilmlik, ilmnik, ilmuline
2. pej toho ilmaduʔ, kui sa no nii `teieʔ Se

kuus1 kuus g kuue Jäm Hi LäPõ Tor Hää Saa K, `kuue R(`kuuve Lüg Jõh), kuie Sa Muh LäLõ PäLo, kuiõ Khn, kuvve I(kuuve Trm Lai) Äks M(kuuvve Krk) T(`kuvve Puh Nõo); kuuś g kuvvõ San V(kuuõ Har; kuuš́ Lei Kra, kouš́ Lei) num kuus `nurga `vuodest kuus nädälä ei `tõhtind emä `vällä `mennä Lüg; poiss saab sügise kuie `aastaseks Khk; tule kuieks koju Kär; kuie ruudiga ake; me `ollime kuie mehega Muh; Lehmad `aedi ka ennem kella `viite `kuute `välja Rei; laps oli viie kuue nädäline Mar; kuueks `aastaks Mär; sis nä (linapeod) ligusid kuus ööd ja kuus `päävä Vig; siga `tehti kuiess Kir; kella kuiest nad saavad sialt vabas Lih; viiet kuiõt `aastad Khn; `käärisid [kangast] kuie lõngaga PJg; `jõulust kuus nädalit `küindlabässe Kei; kuue mehe old (kuuekesi) Amb; ei viit ega kuut JMd; ühe ema `põlle mahub kuus last, aga üks ema ei mahu kuue lapse `õue VMr; kuvve jala süld, kuus `jalga pitk Kod; kuvve obese jõud Äks; kuvve poja emä Trv; ma `jaote selle õuna kuvvess ärä Krk; ommuku kellä `kuvve `aigu seeme pruukos̀ti Puh; mõnel `oĺli kuut `laida `uńdrik Nõo; kuvve `aastatsen nakassin karjan `käimä TMr; ommugu kellä kuvve `aigu Rõn; päält kuvvõ tuhandõ San; `nuŕmi om nii kui `kuagi jaga `neĺlä vai `viide vai `kuudõ `ossa Har; [leinaajal] kuvvõni nädalini kõõ must rät́t pääh Se

kört3 köŕt Ote Plv, g kördi Hel Nõo TMr San Kan Räp, köŕdi Rõu Plv Se(ḱ-); kört g kördä Kod krooge, volt `körtäsid `tehti `kät́se ja kaalusse `ümmer; mõned tanud õlid `aamaniss, kördäd õlid kesk piäd Kod; `uńdrigu kördi vahe olliva `täie täis; meste `kaskil olliva `perse `ümbre kördi; vanast olliva `köŕtega `kampsoni Nõo; ellätüstega säŕk, puusa pääl köŕt Ote; kördiʔ `aeti kavvõmbahe, muidu vinüss `vällä, kui kördiʔ `väega veere pääle ti̬i̬ʔ Kan; köŕtega käüśs Rõu; nii laja laiaʔ, noh neli `laida, sääl oĺl köŕt köŕdih kińniʔ Plv; Naistõ `hammõl - - kaala man oĺliva˽köŕdiʔ; `hammõ `käüśsidi otsah omma˽köŕdiʔ Se || korts, lott mõnel om ots täis `köŕte Puh; Vanal inemisõl lõug ribahhass arʔ, tulõ sääńe köŕt lõvva ala Se

laadaline2 `laadaline laidne `kolme `laadaline - - sielik, kolm `laida eli all VNg Vrd laadeline2

laadi `laadi Kuu VNg Lüg Vai Jäm Khk Vll Mär Tõs Tor Ris JMd Koe VJg Trm KJn Hls Krk Puh, `loadi Pöi Juu, `luadi Kad Kod liiki; moodi Mul oli ka ühe`kerra sama `laadi palitu ku `sulgi Kuu; `ühte `laadi `luomad Lüg; sie on sedä `laadi just kui `meie obone Vai; minu `laadi mees Khk; [vasikas] On vähe seda (vana lehma) `loadi küll Pöi; tä teeb kõik asjad ikke teist `laadi Tõs; nad `peagu `ühte `loadi, `ühte `moodi Juu; tema on teist `laadi inimene kui mina JMd; nõnna `aiglast `luadi - - nõnna tohletand nägu Kad; ma tahan ka seda `laadi riiet VJg; obesed `üste `luadi, mõlemad ühesuguse końdiga Kod Vrd laati, laida

laid2 laid g laia Trm KJn T V, `laia R, laiu Kse Aud Tor Hää Saa M, laidu Jäm Emm Käi, lao Vll Muh Khn, laju Pöi, laeda Kod; g lae Ris
1. paan, riba `suured `sielikud `tehti `nelja `laidased, `kaŋŋas `kuoti ja neli `laida `aeti kokku Jõe; keik oli `sirge `laiaga [seelikud] VNg; kuue laid leigatakse `kanga äärest, nii mütu `laidu kut kuub lai tuleb Vll; `õmleme laod kokku. neli `laidu läheb aluskotile Muh; Purjuriide laidud aa keik ühelaiust Emm; Kört iest kulun, taris uus laid ede `aada Khn; laiud olid [välja] lõigatud Aud; ümbrik `tehti kodu, `laede `viisi, lae pikkus `võeti `ühte `karva Ris; kui undrukad tehasse, siis pannasse kaks vai kolm `laida kokku Trm; vanast tette `körti läbi lõigat laidege, sõss tulli alt aharik ja päält `ahtep. tetti neĺlä laiust ja viie laiust Krk; mes si̬i̬ `väike viga kõtueditsel laial tähendäb, põĺl pane `pääle, ei näe `kiägi Nõo; hobõsõ teḱk `koeti kattõ `laida Kan; Mul seo `ündruk om nellä laiagaʔ Urv; löövi päälmädsest kattõst oĺl puŕjo rõõvass, egal mehel pidi olõma viiś `laida toda rõõvast Räp Vrd laie
2. a. paadi küljelaud Vei `tormiga `juomi `tulles `vasta kive, löi mittu `laida `paadild `lohki Kuu; `laidu on sie, `mingast vene on `tehtu; `laiad oli `männist - - `männi `lauad puha VNg; laidu(s) ~ laiul(e) (paadi laudkere valmimisest) paat sai `laidu Jõe; `enne igä `tuodi `männü `oksad koverad, `miŋŋest siis hagati `kaari panema sise kui juba sie `laiduss oli paat ja `korguss `väljäss Kuu; vene saab `laidu Hlj; jo vene on `laidus, `tarvis akkada `kaaretama; [vene] saab `varsti `laiule; alus `seisa juo ulk `aiga `laiul VNg b. paadi külg, parras `Paadi laid oli `tervane, ma `rienasin `sieligu ärä Kuu; mesterahvas `laśke `pullõ ja naisterahvas pańd kivve üle laia `järve Võn; tal omaʔ madalaʔ laiaʔ Räp || äär, serv Meil taheda, et kalad `täüdüväd `olla `ninda `suolased, et `valge rähk kohe o `panni `laiduje küliss `keitäjess Kuu

laida `laida Kod Plv moodi, laadi lapsed one isä `laida Kod; nuuʔ ummaʔ õkvaʔ ütte `laida Plv Vrd laidu1

laidne `laidne g `laitse Khk Muh Kse Tõs Aud Tor Trm Kod Lai, `laidse KJn Trv Hls Puh; `laida|ne g -se R
1. a < laid2 a. (kangast, seelikupaanidest) `suured `sielikud `tehti `nelja `laidased Jõe; `Enne olid ne `sieligud `oite pikked ja `mitma `laidased Kuu; kahe `laitane `paida Vai; see kot́t‿o nelja `laidne Muh; ühe `laidne alusriie Kse; pikad kördid, `metme `laitsed Aud; kolme `laidne särk õli seĺjän Kod; mia tei neĺla `laidse kördi Hls b. (paadi küljelaudadest) `Viie `laidaste sou `paatijega `käüdüd `Suome vahet, vähämäd `paadid old `vergumerel `käümiseks; `Paadid `olled `ennevanast kahe `laidased, kaks `laua `korgust `korged Kuu; on `kolme `laidasi ja `nellä `laidasi `venne Vai
2. a < laid3 `pandi `eina ka `kärbaste `piale - - [olid] `kolme`laidase ja `nelja`laidased [kärbised] VNg
Vrd laadaline2, laadeline2, laadiline, laadine, laadne, laikne

laid|puu laidpuu Vas; `laida|bu, -puu Lüg; laip̀uu Rõu Lut põikpuu a. (aiamulgu sulgemiseks) verävä `kõrva `puudele `raiuti `augud `sisse ja `sinne `lüödi `õtsapitte `laida puud; `vihma `tilgad on puu `õksides ja veräva `laidapude `küljes Lüg; panõ laidpuu ette Vas b. (silla ehitamiseks või vesise koha katmiseks) `enne pane `õrred ja `õrside `pääle `laidabud; tie `laidapuid panema - - nied `kiikusid vie pääl, obosed ka õppisid `käima, siis `astus `laidapuu `pääle Lüg

laitma `laitma, (ma) laida(n) (lae-) eP M(-me) TLä San(-me) V(-mõ Krl); `laitama, (ma) `laidan R; ipf (nad) laadiva Võn halvaks hindama, maha tegema mina ei voi oma elu `laitada Kuu; ei mina saa oma `ämma `laita VNg; en tiä `kiita, en tiä `laita, `enne kui nään Lüg; `laitis selle nöu maha Khk; `laitag mette teist inimest ilma asjata Vll; ei vanaema es laeda mette Muh; ei või jumalad `laita mette, kõik oo easte; mes nad mudu seda inimest `laitvad Mar; Töö ei `tiuta kedagi, `laiskust laidab iga mees Han; tä `laitis mo nõu ää Tõs; teina `laetis ikke teise `peimest ja teina teise `pruuti Ris; oli ma‿i·lma rikas, aga ta oli ka ia inime, ega ma ei laeda teda Kos; mis sa virgast inimesest laidad JMd; `laitis teda alvast VJg; lait ärä, et `sinnä `tallu ei või `ti̬i̬ńmä `minnä Kod; ega see `laita põle Pil; ei mõśta kitta ega `laita Trv; ma oma kõrvage kuuli, ku ta lait́s Krk; nu̬u̬ mehe sugulase laediva ~ `laitsiva ärä tolle naese Nõo; `meistrit `väega laadiva, nii sääne ahi om, ei jõvva `kiäki tedä soojast küttä Võn; tu lait umma ellu `puhtass välläʔ; määräne `mõŕsa om ilma `laitmalda mihele saanuʔ; las neil `laita˽pääle: naar ei võta `nahka, tühijutt tükkü; medä õ̭ks inemise `laitma nakasõʔ, `laitavaʔ nikagu õ̭ks laidõtuss `saagi Har; mul um tu̬u̬ üt́s kõ̭iḱ, kas lit́si˽`kitväʔ vai sańdi˽`laitvaʔ Rõu

märg märg g märja (-ä) eP, `märja, -ä R(n `märgä VNg Vai)

1. adj a. rohkesti vedelikku sisaldav, vedelikust läbi imbunud või sellega kaetud nii märg, et noretab Kuu; ega `viĺja ei saa `korjada `märjanna Hlj; `märja `riietega ei saa `välla `menna, `märja riide sies tuleb külm Lüg; obone lähäb `märjäst, `vahtu kõhe Jõh; Igavesed `märjad `roikad - - `kesse neid põletab IisR; sie on ikke se vanainimese `tundemärk, et `silmäd `märjäd ja nenä `tilgub Vai; see töö vöttas nii märjaks Ans; kääd tehasse märjaks, kui `leiba akatasse üles tegema; kasta oma suu ka märjaks (joo ka) Khk; märg vili `pandi ogise, kuiv vili `pandi nabrase Mus; märg kui nońn Vll; Kõrvatagused alles märjad (noor veel); Katsu magada, kui sool küljealune märg on; Küliks on aeg varane, maa on veel märg ja külm Pöi; kui karjast `tuldi esimest kord, siis kasteti märjaks; märg sa oled, märjemaks sa εnam ep või `soaja Muh; Ma olen nii ligund - - märg kui uppund kass Rei; `olle nii igine ja märg, et püksi `värdle vahelt `tilkos vesi maha Phl; vesi oo so jo märjäks teind Mar; ma kein märja roho peal Kul; tegi püksid märjaks Mär; tänabu sai märjast pärast sisse tuua eenäd Vig; Küll Saśs `sahkis `niita, nii et pia oli märg Han; ää istu märjä moa `piäle `ühti; kuevatada, mis muud tehä siis `märgi kätega Tõs; Sua‿mtõ `märge puudõga tuld põlõma; Ää pang `einu `märgen kogo Khn; leevad tahvad märjas `kasta Tor; noodalestel alati märjad `riided `seĺges Hää; kui märg vili `seisma jääb, siis lähäb läpastama Nis; poiss on nii märg kui vette kastetud Kos; lume uidakas on kuivad lume`elbed, rändsakas on märg HJn; pea märg, enne kui [säärikud] `jalga saad JõeK; Kui `pestud suad, siis oled ise sama märg kui see lammaski Amb; oh sa aeg, kui märjaks palit soand Tür; märja `moaga ia istutada Koe; sa oled täna nagu lina `liutaja märg VMr; uhasid `poĺkad, n‿et pia märg ots Sim; ära sinna `märga `kõhta istu Iis; ei sua vi̬i̬l kedägi tehä, mua on vi̬i̬l märg; `elde perse alate märg vns Kod; õli nagu kaśs märg Pal; kui iki kõvamast tööd teed, võtab ihu märjass Ksi; need on madalamad kohad, seisid alati märjad Lai; `ämmus kuevab [vili] ära, ei soa märjaks Pil; siĺmäd on tal märjäd KJn || piltl (kergesti vihastuvast inimesest) ei `kannata mitte `märga sana Hlj; kannatamata inimesele vöi mette `märga sönagid ütelda Khk b. vihmane, sajune nüid ulga aea `kohta pole `märga suid olnd Khk; Niid kuluks üsna eesti - - seikest märga ilma - - ää Kaa; märjem aeg, sis‿on ein `kergem ka (niitmiseks) Vll; Täna on nii märg ilm, äi sellega too `põhku äga midagi Pöi; nüd‿peab `kangest `märga `aega (sajab pikalt) Rid; kui oli ike märg aeg - - siis sai (kuhi) ike tahedama koha‿päle `tehtud Mär; Märjä jõlmaga ette `kerge `niitä Khn; `vaata kui soe ja märg ilm HMd; külm maikuu ja märg `juuni täidavad põllud Rak; kui märg aeg, `juurdub [vili] rutem Trm; eks sügise old kõige `rohkem neid `märgasi `ilmasi Lai

2. subst miski märg a. vesi vm vedelik laps tegi `märgä Jõh; Vere rohuks kutsuti, kollane märg sees Jäm; Pühime paranda ää, mis see pisike märg teeb; Seda `märga tuleb nüid ega päe ölalt `alla Pöi; nüid `andis `märga, nüid akkab `sündima küli teha Muh; riie oo natuke `märga saand Mär; `märga (kastet) ei tohe lammas `sisse `süia, jäeb tõbises Tõs; kuib oli, nüid teeb `märga PJg; sial on `märga, ma annan lapi JJn; puude otst tilgub `märga `kaela Koe; täis vuat́ immitseb pruńdi vahelt `märga `välja Kad b. (alkohoolne) jook mies on nattukese `märga saand Lüg; Joulu aeal, siis `tehti `märga Jäm; `kange märg akab ikka pehe `kinni Khk; Meki meite märga ka Kaa; Toit läheb `kergemine `alla, kui midagi `märga `peale võtta on Pöi; Äga ma sünu märga äi laida Emm; `peime poolt `minnes olid ajumed kõige ees ja - - neil olid omad märjad ike koa `juures Vig; `purjus põle `ühti, mud́u natuke `märgä saan Tõs; Puust `tehti `lähker, `märga `kuasa võtta Amb; põle `märga kiele piale soand Koe; jahu köŕt, leiva `piale `märga rüibata Kad; anna mulle `märgä juada Kod; ei märga ega kuiva ei jooki ega sööki ei ole `märga ega `kuivas süend, on nii `aige VJg c. märg keskkond, ilmastik või koht `Märjaga `konnad `väĺja `ilmund IisR; saue maa läheb märjaga nönda lidriseks Krj; Kevadine märg taheneb ruttu Pöi; märjaga soa `terveks koa teha, nabrad‿o lademes moas Muh; ei tea, mis asjast need `roosteplekid tulevad, kas märjäst või Mar; kui oli kuib ilm, sis‿sai ühe kütuga läbi, märjaga sai mitu küttu teha (reheahju kütmisest) Mih; märjaga ei kolva ein kokku `panna HMd

hobese- hobuse- obeseraud `löödi aida ukse `kohta, siss ei läha varas `aita; siis‿o täl isegi obesekannatus; vanass sepp võt́t obeseravva, sulatas kokko ja tagi obesenaalad `väĺjä; obesevägi (ratsavägi) läks taga, jalavägi läks eden Kod; kus sa lähäd vana obese ronoga KJn; ma‿i·lma `uhked obesariistad, ni̬i̬d oĺlid kullatud ja õbetud kikk ärä Vil; ku ma poisik olli, sõss käüsi kiriku teol, üits jalapäe olli ja kaits obese`päevä Hls; vana juripäevä ommuku pandass obeseraud ruhiksisse `sinna kaara pääle, et siis obese ei lää kodu ümmert ärä; obesesõnnik - - si̬i̬ olli ää ja lahe `laote, läits rutepest edesi Krk; obese riista pidive `korgen oleme, `üitski es tohe üle `astu; sul va laisk obesetüḱk ehen, mis me `siandsege `sõitme lääme Hel; kandimehel om oma obesekońt, paar `lehmä ja lammast; obesesita `juńne `anti `siale Ran; obese`parsnigu ostava obesit Puh; `poiskese ja tüdrukese olliva obese`aaja ja mehe olliva sita`lu̬u̬ja (sõnnikutalgust); mes sest vanast obeserojost oeda Nõo; obese`ku̬u̬rma `oĺle toda `kraami Võn; obesejuht, kes sita`talgun perämätsess jäi, toda üteldi et sitaratass Ote; Meil om vanast aast vi̬i̬l ää `ulka obese`naelu `järgi jäänu; Kui rihe ärä saeva, siis tet́ti roovikist riiala obesesulu, taka otsan iks oĺliva Rõn; `täütäga määritäss `saapit, hobõsõ`riistu; hobõsõteḱk `koeti kattõ `laida, `risti joondõga hobõsõtekiʔ `koeti närdsu veerist Kan; sa viit uma `haigõ esä hobõsõ `taĺli, sääl külmä `vi̬i̬ge uhat Krl; tulõ sa˽mullõ hobõsõajajass; ku hobõsõl neli `jalga tahat `rauda lüüäʔ, siss piat kol˽kümmend kat́s hobõsõraua `naala `ostma Har; Võtt `päitse˽ja˽läts tu̬u̬d hobõsõrõibõt kińni˽`püüdmä Rõu; raud um nii huba, et ei kannaʔ hobõsõ `rauda käändäʔ Plv; timä möi vanalõ inemisele pero hobõsõtüḱü Vas; vana hobõsõ kreńo, ei jõvvaʔ vitäʔ inämb, ei minnäʔ kohegi; Ńardsast `koet́e nii iloset põrmando ja hobõsõteḱke, et siĺmäʔ `jäiväʔ `õkva˽pääle Räp; õgas suurõbah taloh saa ai ilma hobõsõrihaldaʔ, hobõsõrihaga ti̬i̬d ar `küḿne i̬i̬st; hobõsõvah́t pidi [õitsil] kõ̭iḱ ü̬ü̬ üleväh olõma, `poiśkõsõʔ võidsõʔ `maada kaʔ Se